Neljapäev: Hinkus ja Reel People tõid klubijazzituuli

29. aprill 2005

Neljapäeva õhtu tõi Jazzkaarele pisut klubilikumaid rütme, kui Rock Cafes astusid üles kodumaine Hinkus ja Suurbritanniast pärit Reel People. Loe, milliseid emotsioone tekitas energiline esinemine publikus.

Neljapäeva õhtul oli Rock Cafes üheks esinejaks meie kodumaine Hinkus, peale keda astus lavale briti moodsa jazzi esindaja – Reel People. Ei sa mainimata jätta, et nende muusika pani kõige tantsuvõõramad inimesed jalga keerutama.

Kontserti käis uudistamas ja publiku arvamust uurimas Katre Kasemägi, Marit Mihklepp ja Rivo Randver Jazzkaare veebitoimetusest.

Hinkus oli põhjamaiselt tundeline ja varieeruv. Ansambli koosseisu kuulusid Maarja-Liis Ilus, Tanel Ruben löökpillidel, Jürmo Eespere klahvpillidel, Raul Sööt saksofonil, Paul Daniel elektrikitarril ning Raul Vaigla basskitarril. Nende muusikat ühtlustas Maarja tugev ja mahe hääl. Raul Söödilt oodatud saksofonimängus ei pidanud keegi pettuma.

Tõeliseks tantsumürgliks läks lava ees siiski alles siis, kui areenile ilmus Reel People. Tagareas nauditi küll niisama paigal seistes head muusikat, kuid arvan, et tol õhtul ei lahkunud saalist ükski inimene, kelle jalg poleks korrakski tantsu löönud.

Kui koguda kokku tol õhtul muusikat nautima tulnud inimesed ning hõigata Reel People, siis arvatavasti nad hakkaksid juba bändi nime kuuldes tantsu kepsutama. Bänd oskas esitada mitmeid muusikastiile, segades neid jazziga.

Ewert Sundja (22), muusik: “Väga helge muusika. Ei kuula tavaliselt väga sellist muusikat. Eestis ainult kuuleb sellist muusikat vaid spetsüritustel. Tegelikult võiks ju igal õhtul selline live-muusika olla, klubikultuur elustuks, muidu on kogu aeg see plaadijura. Standardne klubijazz, mõnus ja nauditav. Rohkem meeldis Hinkuse Paul Danieli soolo. Võib-olla, et alateadvus mängib siin, et Eesti asi. Aga õhtust jäi hea tunne. Sisemise ettevalmistusega ootad väga palju, aga täna ma lihtsalt tulin, positiivne elamus jäi.”

Liina (23): „Mulle meeldisid lauljad. Mulle meeldib just täiega, kui vokaal on jube hea ja neil oli. Muusika oli lihtsalt hea.“

Kadi, muusikaõpetaja: „Kontsert oli väga hea. Aga mulle meeldis Hinkus rohkem. Võib-olla on siin mängus patriotism, aga ikkagi. Kaks aastat tagasi, kui Tanel Ruben esines koos Victoriaga, oli neil hea mahe mäng nagu ka täna. Hinkusel oli rohkem kõlavärve. Reel People muutus lõpus liiga üheülbaliseks.“

Siim (19), turvamees: „Kontsert oli väga hea. Kahjuks on minu emotsioonid piiratud. Hinkus meeldis, kuna oli mitmekülgne. Teise esineja puhul oli just hea, et suutsid ühendada erinevaid stiile nagu hip-hop ja jazz.“

Kaivo (22), Jazzkaare abiline: „Väga hea, kuna oli tantsuline. Sisendasid jalgadesse tantsu. Kohe oli näha, et pani jalad käima.“

Tiina ja Riina: Väga tore, selline tantsuline. Kontsert sobis siia, Rock Cafes on parem kui Sakalas, kus peab piinlikult istuma. Tegijad olid head. Eriti see kena trompetist Reel People’st. Hea koht oli see, kuidas ta suutis rahva plaksutuse vaigistada, et teha üksikuid helisid. Hinkus oli ka hea, kuigi Maarjal on veel arenguruumi. Mõni lugu kippus heaks lembelooks, aga õnneks on neil veel aega ennast parandada.“

Karl (27), muusik: „Reel People’t nautisin kõvasti rohkem kui Hinkust. Reel People lihtsalt gruuvis paremini ja vokaal oli ka kindlasti võimsam. Hinkuse esinemise ajal oli Paul Danieli kitarr peaaegu olematu, ühe soolo ajal vist keerati volüümi juurde, kuid pärast vajus jällegi ära, arusaamatu.”

Maria (23) ja Annely (25), tudengid: „Mõnus klubimuusika, suhteliselt sarnased tundusid mõlemad ansamblid. Reel People’i trummar oli nii suur nende trummide taga, seda oli naljakas jälgida.”

Joosep (29), muusik ja kunstnik: „Mulle meeldis Reel People natuke rohkem, kui Hinkus. Vaigla bass jäi kuhugi õhku rippuma, teise ansambli bassi sound oli palju jõulisem. Ütleme nii, et pärast Omar Sosa kontserti on sellist muusikat chill kuulata.”

Talis (31), DJ: “Suhteliselt standardne nu-jazzi stiil. Minu jaoks juba läbi elatud aeg, kolm aastat tagasi oleks huvitav olnud, praegu mängin ise plaate ja natuke igav oli. Ootasin mingit ärevust, energiat.”

Tiina-Katrina (20), tudeng: “Mega, ilus. Läks nii otse hinge, et kuku pikali. Sellist tantsu pole ammu olnud. Vokaal, Vanessa freaking Freeman tõesti! Klaverimehel (Mike Patto) veel sihuke hääl, laulis lausa inglihäälel. Trummar jazzrokkis hullupööra.”

Liisi Eesmaa (20), moelooja: “Vabastav. Ülevoolav. Hüpnotiseeriv. Fantastico. Tantsisin ühe poisiga, kes liigutas puusi paremini kui mina.”