Nils Landgren & JazzBaltica Ensemble süstisid eestlastesse särtsu

26. aprill 2014
Marje Ingel

Nils Landgreni juhitud JazzBaltica Ensemble pakkus kuulajaile kireva muusikakaleidoskoobi, kus leidus nii mõtlikke ballaade kui ka tantsulisi lugusid. Väikese bigbändi mõõtu koosseisu eeliseid kasutati mitmekülgselt, pakkudes osalevaile muusikuile ka arranžeerijate ja heliloojate rolli.

Fantaasiarikkad seaded kunagistest pophittidest vaheldusid originaalloominguga ning Saksamaalt, Taanist, Soomest, Rootsist ja Eestist pärit mängijad lisasid helilisse ühepajatoitu igaüks oma maitseaineid. Vürtsi andis kontserdile seegi, et mõned pillimehed tutvustasid publikule oma lauljatalenti. Kuulajate muljed kogus kokku Jazzkaare veebireporter Marje Ingel.

Mariliis, büroojuhataja: Ma ei olnud enne selle muusikaga üldse kursis, ämm ostis pileti ja sain alles eile õhtul teada, et tulen. Väga tore oli see, et Nils Landgren ütles lõpus „Kõik püsti!“ ja kõik tõusid ka! See ei olnud üldse eestlaslik. Järelikult oli seltskonnas palju sakslasi (naer). Hästi mõnus kaasakutsuv muusika ja väga meeldiv üllatus – suurepärane elamus!

Ene (juhiabi-assistent, filmi-inimene): Mina pole üldse jazzi-inimene, kuulan tavaliselt klassikat ja ooperit. Aga mulle väga-väga meeldis! Mulle ostis samuti pileti eelkõneleja ämm ja ma ei tahtnud algul üldse tulla. Olen ütlemata tänulik, et ta mind kaasa kutsus, sest muljed on väga head! Juhuslikult olen paar korda ka varem jazzikontserdile sattunud, aga niisugust emotsiooni ei ole enne saanud. Kui kõik jazz oleks niisugune nagu täna, hakkaksin küll jazzifänniks ja tuleksin teine kordki!

Anu (saksa keele tõlkija ning õpetaja): Merepaviljon on väga tore kontserdikoht, vaade siit Tallinnale on täiesti uudne – vaatad, et kas see on Tallinn?! Mulle väga meeldib jazzi kuulata. Olen ühele eelkõnelejaist ämm ja teisele parim sõbranna, võtsin nad kaasa, sest tundsin, et tuleb tore kontsert. Olen pikalt Schleswig-Holsteinis elanud, seal toimub igal aastal JazzBaltica festival, mille kunstiline juht on Nils Landgren, ja selletõttu on tema nimi mulle pillimängijana tuttav. Mõni inimene, kes laulab, nimetab ennast kohe lauljaks; Landgren ennast vist lauljaks ei nimeta, aga tema vokaalne etteaste oli väga hea. Ja see noor soome trompetist oli lausa sametise häälega, laulis super loo! Otse minu ees laval oli taanlanna, kes mängis trumme ja kõiki neid löökriistu, elasin talle kaasa – kuidas ta suutis kontserdi vastu pidada! Tema kirjutatud lugu oli ka väga hea. Igati õnnestunud vaheldusrikas kava, kenad rahulikud lood tekitasid meeldivaid emotsioone ja lõpulugu oli väga-väga tore, pani rahva elama.

Ülo (geograaf): Ma ei satu jazzikontsertidele tihti, aga naine veab mind vahel kaasa. Meie Tafenau sobis sinna punti väga hästi. Kõige vägevama mulje jättis kontserdi viimane, Eva Kruse kirjutatud pala, sest sinna olid kaasatud kõik muusikud. Oli üldse väga kaasakiskuv lugu.

Marshall Gilkes (Edmar Castaneda trio trombonist): Oli mõnus kontsert! Olen Nils Landgreniga varem kohtunud, mängisime kunagi Poznanis jazzifestivalil vastakuti lavadel, mina Edmar Castaneda grupi, tema Funk Unitiga. Esimest korda kohtasin teda 2008. või 2009. aastal JazzBaltica festivalil, kui ta polnud veel selle korraldaja, vaid esines pillimehena. Aga siin oli tore teda ka laulmas kuulda, minu meelest on tal meeldiva tämbriga hääl. Ansamblis on üldse palju häid muusikuid erinevatelt maadelt, neid ühes ansamblis koos mängimas kuulda oli vahva. Eriti nautisin vanemate pophittide uusversioone, näiteks oli seal üks kena Burt Bacharachi lugu mõnusas jazzilikus seades.

NILS LANDGREN & JAZZBALTICA ENSEMBLE
24. aprillil 2014 kell 18 Merepaviljonis

Koosseis:

Nils Landgren – tromboon, vokaal
Raivo Tafenau – saksofon
Verneri Pohjola – trompet
Janning Trumann – tromboon
Sandra Hempel – kitarr
Eva Kruse – bass
Lisbeth Diers – löökpillid ja vokaal
Anders Kjellberg – trummid