Nina Attal vallutas kuulajate südamed tormijooksuga

14. mai 2014
Marje Ingel

Uskumatu energiaga prantslanna Nina Attal pani rahva tantsima ja vapustas kõiki oma kitarrimänguoskusega. Merepaviljonis säriseva laenguga kontserdi andnud nääpsuke näitsik kerkib peagi komeedina muusikataevasse, kinnitab Jazzkaare veebireporter Marje Ingel.

Vahel juhtub muusikamaailmas kummalisi asju. Teatud kultuuriruumiga seostatavas žanris või stiilis kerkib äkki esile talent, keda päritolu poolest võiks pidada outsider’iks. Nii olen paar korda elus trehvanud nägema mustanahalist kantrilauljat ning saanud positiivse kultuurišoki. Sama efekti põhjustas Nina Attali kontsert Merepaviljonis.

Kuulsin kontserdi algust ukse tagant ega osanud niivõrd karismaatilist esitust oodata. Sisenesin  saali kitarrisoolo ajal ja otsisin tükk aega silmadega muusikut, kes mängib, sest see polnud ükski lavalolijaist. Kui rahvasumma keskelt ilmus lagedale tillukest kasvu, maailma kõige ebatõenäolisema välimusega bluusikitarrist, olin pahviks löödud. Tikk-kontsadel ja sädelevas kleidis kõndis publiku seas ringi justkui muinasjutuprintsess, kellest poleks kuidagi oodanud niisugust bluusisoolos väljendatud ja hingepõhjast tulevat nukrusekarjet.

Suurema osa kontserdist täitis Nina Attal oma bändi eesotsas lauljarolli. Puhkpillid, rütmigrupp ja laulja sulandusid ühtseks funk’ivaks masinaks, mis meenutas oma energilisuse ja laitmatu kokkumängu poolest legendaarse James Browni orkestrit. Tagatipuks mõjus afroameerika kultuuripärandiga seostatav rütmibluus prantslastest koosneva ansambli esituses üdini orgaaniliselt. Merepaviljoni täis rahvast lihtsalt ei saanud oma jalgu paigal hoida ja tantsis kogu hingest bändiga kaasa.

Nina Attali võiks aga pidada nii James Browni kui ka ühe kuulsaima naissoost bluusikitarristi Bonnie Raitti mantlipärijaks. Ta valas lavalt saali pealtnäha ammendamatut energiat, hoides publikut oma jõulise muusika abil kindlalt peos. Kuidas mahub ühe tillukese prantslanna sisse nii palju erinevaid andeid?! Pean vist nõustuma ühe sõbra hinnanguga, et ainult tulevane superstaar võib saalitäie rahvast niimoodi tormijooksuga vallutada ja kontserdi lõpuni pantvangis hoida.

NINA ATTAL
24. aprillil 2014 kell 21 Merepaviljonis

Koosseis:

Nina Attal – laul, kitarr
Sylvain Fétis – saksofon
Vincent Payen – trompet
Philippe Devin – kitarr
Damien Cornelis – klahvpillid
Edouard Coquard – bass
Julien Audigier – trummid