Noored lauljatarid testisid ennast ja rõõmustasid kuulajat

05. veebruar 2006

2. veebruaril toimus Von Krahli baaris kontsert, kus koos oma õpetaja Mare Väljatagaga esines kolm noort lauljatari. Õhtu oli mitmepalgeline ja avastuserohke.

Kontserdil “Õnnelik õhtu” astus õhtu jooksul lavale neli erinevat solisti koos erinevate saatebändidega. Õhtu juhatas sisse Mare Väljataga nelja muusikapalaga. Sellele järgnes tema õpilaste Liisi Koiksoni, Anna Põldvee ja Liina Saare esinemine.

Pärast kontserti palus Mari Hiiemäe lauljataridel mõtiskleda toimunud kontserdi üle ning kommenteerida Jazzkaare veebi jaoks nii enda kui teiste esinejate ülesastumisi.

Anna Põldvee:
Liisi Koikson on alati hea. Talle omane rahulikkus ja mõtlikkus, millega ta laulab, see on hästi siiras. Ta ei üllatanud mind. Olen teda kuulanud varemgi. Liisi teeb asja südamega. Tema vokaalsed võimed on muudkui arenenud, tema vokaal on nii kandev ja nii ilus.
Liinal on hästi pehme vokaal. Ta improviseerib väga ilusasti. Ta on hea koos oma bändiga, sulandub nii kenasti.

Mare oli huvitav kontserdil kuulata, sest tavaliselt kuulan teda ainult tunnis, kui ta midagi ette laulab. Ta on nii tubli õpetaja kui ka tubli laulja. Hästi huvitav oli. Ta on ka inimesena lihtsalt tore, lemmikõppejõud.
Marel oli oma nägemus tänasest kontserdist. Et Liisi laulaks jazzilikumat repertuaari. Minul jällegi on natuke teistusgune repertuaar. Meie suundumusi ta teadis ja niimoodi kujunes kontsert. Ise valisime lood, mis meile meeldisid.
Minul oli kavas üks minu bändi poisi, Erki Pärnoja lugu. Ja viimane oli tema seade. Rohkem oma lugusid polnud. Tahaks loota et see bänd jääb püsima, millega me esinesime. Liina bänd “Breeze” on kindlasti püsiv. Liisi tegi oma esinemise täna lihtsalt bassi ja kitarriga.

Liisi Koikson:
Mare ma õieti ei kuulnudki. Nii närveerisin ise. Täna olin rohkem närvis kui muidu. Muidu läheb see ikka esimese looga üle. Mulle tundus, et Liina oli ka natuke närvis täna. Tean, mis tunne see on. Kui närv on sees, siis see häälele mõjub päris jubedalt. Liinat ma pole ammu kuulnud. Mulle ta bänd tegelikult väga meeldib, neil on hea koostöö.
Anna projekt oli ka tore. Ma neid polegi kuulnud. Anna jäi võib-olla hääleliselt pisut nõrgaks, aga samas tema hääle pehmus sobis sinna. Ta oli bändi sees ja toimis nendega koos. Ta oli üks orkestri liige, mitte nii nagu laulja ja orkester.

Liina Saar:
Iseenesest oli see kontsert tore. Kui minu esinemisest rääkida, siis bänd mängis väga hästi, aga endaga rahule ma ei jäänud, kuidagi raske oli laulda. Tobe küll ennast kiruda niimoodi.
Mare ma ei kommenteeriks. Ma polegi teda varem kuulnud laulmas niimoodi, esinemas. See oli muidugi tore. Liisi laulis ikka väga hästi nagu alati. Anna bänd mulle meeldis ka, väga lahedad seaded olid seal. Oleks ehk võinud pikemalt olla, kui paus oli vahepeal nagunii. Alguses me teadsime, et kontserdil on kõik esinejad järjest ja oli valitud, et kui igaüks mängib neli lugu, siis eriti palju rohkem ei jõua järjest kuulatagi.
Kõik esinejad olid üsna erinevad, igaühel erivev maitse, erinev temperament.

Mare Väljataga:
Jazzilauljate järelkasv on päris tubli. Kasvõi laste lauluvõistlustel on näha, et kasvab peale nii mis müdiseb, jazzpalasid esitatakse ikka üha rohkem. Oma osa on selles ka Jazzkaarel, kust käib nii palju huvitavaid artiste läbi, mis kindlasti mõjutab ka inimeste muusikalist maitset.
Tänane valik oli minu poolt meelevaldne. Siin oli mitu põhjust. Liina Saar on minemas vastutusrikkale võistlusele, Sony Jazz Stage´ile. Tänane oli talle võimalus proovida enne konkurssi. Liisi Koikson, sama asi, tema hakkab kooli lõpetama ja suur riigieksam-kontsert tulemas. Anna Põldvee on lihtsalt varjus olnud, pole ennast leidnud veel. Talle oli vaja sellist esinemiskogemust. Muidugi on mul neid õpilasi veel, kellega oleks võinud välja tulla, aga kontsert olks vast liiga kirjuks läinud.
Ma arvan, et nad olid kõik täna tublid ja andsid endast niipalju nagu nad ka tunnis annavad.