Obulu, Iyeoka ehk aitäh, Iyeoka

09. mai 2017
Minna Sild

Iyeoka on midagi palju enamat kui  lihtsalt laulja ja muusik. Ta on poeet, jutuvestja, ühiskonnakriitik, inimeste ühendaja, rahu ja armastuse sõnumi levitaja. Tema looming on ühest küljest lihtne ja põhineb inimeseks olemise alustaladel, teisest küljest on see filosoofiline ja mitmekihiline. Nigeeria-Ameerika päritolu jazz-poetess alustas kontserti küsimusega “Eestlased, mida te vajate?”. Küsimus, millele vastamiseks peab hetkeks peatuma ja enda sisse vaatama. Selliste pealtnäha lihtsate küsimuste ja mantra-taoliste lausetega juhtis ta oma muusika mängulise kerguse ja sihikindla tarkusega otse kuulajate südamesse.

 

Iyeoka kontsert oli mitme asja poolest märkimisväärne. Esiteks pole varem kogenud, et kuulajad esitavad  artistile ühendkoorina loo veel enne kontserdi algust. Sedapuhku oli tegemist sünnipäevalauluga, mida publik laulis Iyeokale nii eesti kui inglise keeles. Lauljanna oli siiralt liigutatud nii laulust, koogitükist kui küünlapuhumisest. Teiseks sain esimest korda elus näha, kuidas artist kuulajatele raamatust ette loeb. Raamatul seisis suurte tähtedega “Power” (jõud eesti k.) ning etteloetud tekst oli Iyokale omaselt sütitav ja positiivne.

 

Muusikaliselt on laulja looming mõnus mahe segu afrobiidist, jazzist ja hip-hopist. Tegelikult tundub tema muusikastiili määratlemine täiesti üleliigne, sest ta on oma olemuselt vaba nagu lind. Iyeoka sõnul on inimesed need, kes annavad jazzmuusikale energia ja tähenduse. Tema naudib muusikas vabadust, loomingulisust ja võimalust ennast väljendada. Nii on kõik tema ilmunud albumid väga omanäolised. Neist viimane- „Gold“, mis ka Jazzkaare kontserdi fookuses oli, on täis eriilmelisi lugusid. Rahulikumate reggae-laadsete seast leiab ka tantsumuusikat ja kaveri Nina Simone’i poolt kuulsaks lauldud loost “Sinnerman”, mis on Aafrika traditsiooniline spirituaal. Tema 2007. aastal ilmunud albumil “Hum the Bass Line”, saab lisaks muusikapaladele kuulda hoopis mitmeid jutustusi. Järjekordne tõestus sellest, kuivõrd teistsugune on tema filosoofiline muusikastiil.

 

Seesama stiil tõmbas eesti publiku esimesest hetkest kaasa, mis on  üsna harvaesinev ja märgilise tähendusega nähtus. Kui artist astub lavale avatud südamega, soovib muusikast ja elust rõõmu tunda, tulevad inimesed väga lihtsalt ja loomulikult kaasa ning olemine on kantud saalis ja laval olijate sünergiast. Vaba Lava pilgeni väljamüüdud saal sai nautida tõeliselt vaba lendu koos Iyeokaga.

 

 

28. aprillil 2017 Vabal Laval

 

Koosseis:

Iyeoka – vokaal, ukulele, käsitrumm

Blinky Bill – vokaal, elektrikitarr, elektroonika

Andrew Bergman – tenorsaksofon

John Beaudette – basskitarr, vokaal

Aine Fujioka – trummid