Olafur Arnalds: Baltimaade publik on mu lemmik

24. august 2011

Kuidas jäid rahule oma esinemisega Eestis?

Jäin rahule, kuid see esinemine oli meie jaoks natuke raske. Meile meeldib mängida väikestes, kinnistes ning pimedates ruumides, kuid antud juhul pidime mängima päikese käes, mis ei olnud väga meeldiv. Segasid ka kõikvõimalikud mürad. Kuid publik oli suurepärane. Üldiselt on Baltimaade publik väga sarnane – kuna tegemist on väikeste riikidega, suhtuvad inimesed muusikasse palju tõsisemalt ning tulevad kontserdile mitte ainult sõpradega kohvi joomiseks, vaid konkreetselt antud esineja kuulamiseks.

 New Yorgis näiteks toimub nii palju igasuguseid üritusi ning inimesed käivad muusikat kuulamas nagu muuseas. Keegi ei pööra suurt tähelepanu muusikale endale. Islandi inimesed näiteks teesklevad, et nad elavad väga suures riigis, seega nemad publikuna on sarnased rohkem New Yorgi publikule. Seega pean ütlema, et Baltimaade publik on mu lemmik.

Mis tunne oli mängida täna Eesti muusikuga?

See oli suurepärane. Jäin temaga väga rahule. Meie enda mängija ei saanud Pariisist minema ning õnneks saime nii toreda Eesti neiu, Anne Ilvese, tänaseks esinemiseks. Tegime ainult tund aega proovi ning ta ei eksinud kordagi. Super!

Oma varasemates intervjuudes oled öelnud, et kirjutad lihtsalt arusaadavat ja läbipaistvat muusikat, et inimesed, kes muidu ei kuula klassikat, saaksid sinust aru. Kuid kui popmuusika asemel kuulaks terve maailm kaasaegset klassikalist muusikat, mida kirjutaksid siis?

(Naerab) Väga hea küsimus. Kui päris aus olla, siis ega ma tegelikult ei kirjuta just sellist muusikat, et võimalikult paljudele meeldida. Ma kirjutaks ikka samasugust muusikat ka siis, kui terve maailm kuulaks süvaklassikat. Mu muusika on mina ise. Ma armastan oma muusikat. Tõsisemat ja keerulisemat muusikat kirjutan ma ainult enda jaoks kogemuse saamiseks. Mõnikord võtan elemente sealt ning toon nad lihtsamatesse paladesse üle. Tõsise klassika tundmine avardab maailma ning helilooja omadusi.

Kui palju on mõjutanud sind kui heliloojat ja muusikut sinu kodumaa, Island?

Loomulikult palju. Kui oleksin sündinud mujal, oleksin ka teine inimene. Mind küll on rohkem mõjutanud inimesed ning keskkond, loodus mitte nii väga.

Kas sa oled heliloojaks sündinud või selleks saanud?

Saanud. Ma ei usu, et olen heliloojaks sündinud, kuna nägin palju vaeva, et saada muusikuks. Minu on peres küll väga palju muusikuid, seega mingi soodumus kindlasti oli. Kuid see ei olnud põhjuseks, miks ma muusikuks sain. Pigem olen see, kes olen, tänu raskele tööle ning pühendumisele.

Mis sõnumit tahad oma muusikaga edasi anda?

Mingit konkreetset sõnumit ei ole. Minu eesmärk on inimesi inspireerida. Sa võid inspireerida nii tundeid kui ka midagi muud. Mind ei huvita, kuidas ma inimesi inspireerin, vaid põhiline on see, et nad oleksid kuidagi mingis mõttes puudutatud. See teeb mind õnnelikuks.

Kas kõik su lood on melanhoolse alatooniga?

Mul on ka mõned rõõmsad lood. Oleneb, kuidas mu muusikat vaadata. Igas loos on tegelikult midagi positiivset. Minu jaoks ei ole enamus mu loomingut üldsegi melanhoolne, pigem vastupidi. Kõik oleneb suhtumisest.

Kas kasutad oma esinemiste ajal ka visuaale?

Jah, tegelikult kasutame visuaale praktiliselt kogu aeg. See on osa meie kontserditest. Kuna kirjutan ka palju filmimuusikat, on visuaalne pool minu loomingu juures tähtsal kohal. Tänane kontsert toimus lihtsalt päikese käes ning oli võimatu pilti kasutada.

Milline muusika puudutab inimesi kõige rohkem?

Pole vahet, kas teed rõõmsat või kurba muusikat. Peamine – muusika peab olema emotsionaalne. Sellist muusikat on ka kõige lihtsam kirjutada. Kui tead, et ta puudutab sind südamest, võid kindel olla, et see meeldib suurema osale inimestest.