Oslo Jazz: Karin Krog – Norra rahvuslik maavara

22. august 2011

Kohtumine Karin Krogiga Oslo jazzimekas Nasjonal Jazzscene klubis võttis käe ja jala värisema. Norra jazzi grand lady, norralaste rahvuslik maavara, võimalik et üks läbi aegade parimaid Euroopa jazzlauljannasid üldse, on inimesena soe, siiras, elegantne. Tagasihoidlik.

Kusisin Krogilt, milles seisneb tema arvates Norra jazzi fenomen. On ju praktiliselt kõigel, mis improvisatsioonilise muusika vallas Norrast tuleb, kvaliteedimärk juba a priori küljes ja kuulajate jaoks elamus garanteeritud. “Meil on kõrgel tasemel jazziharidus, millest minu generatsiooni inimesed omal ajal ainult unistada võisid,” tõi Krog pohjuseks. 1950. aastatel, kui Krog karjääri alustas, polnud Norra jazzibuum veel pihta hakanud. Koos Jan Garbareki, Jon Christenseni ja paljude teiste II maailmasõja ümbruses sündinud muusikutega moodustab Krog võimsa plejaadi, mis panigi tegelikult aluse Norra jazzi tõusule.

Olulist rolli jazzielu edendamisel mängis organisatsiooni nimega Norske Jazzforum asutamine, millega ka Krog seotud oli. “1960-ndate keskel jazzi populaarsus langes järsult seoses biitlite ja roki tulekuga,” seletas lauljanna. “Meil oli üks jazziklubi, aga see lõpetas tegevuse, Tahtsime viia jazzi klubidest välja, kontserdisaalidesse.” Krog meenutas, et Norske Jazzforumi esimeseks initsiatiiviks oli kontsertide korraldamine muuseumides, sealhulgas kuulsas Edvard Munchi muuseumis. “Kogu tegevuse taga oli ainult tegijate endi entusiasm, esialgu ei saanud me mingeid rahalisi toetusi,” mainis Krog.

Krog räägib, et tema juured on sügaval Norra rahvamuusikas. Lauljanna vaarisa oli folkloorikoguja ja viiulimangija Anders Heyerdahl, Griegi kaasaegne. 19. sajandi keskpaiga rahvusliku liikumise paiku suurenes heliloojate huvi rahvapärimuse vastu. “Norras on palju mägesid ja orge. Igas orus on oma traditsioon. Seepärast ongi meie folkloor erakordselt rikas,” räägib jazzidiiva. Krogi värskeim album “Folkways” ongi inspiratsiooni saanud Heyerdahli kogutud materjalist. Selle projekti kallal töötas Krog koos oma abikaasa, Briti saksofonisti John Surmaniga.

Krog on teinud koostööd paljude jazziajaloo säravate nimedega, kelle hulgast ehk enim paistab silma Dexter Gordon. Gordon elas kaua Kopenhaagenis ja käis korduvalt Norras esinemas, lindistades koos Krogiga 1970. aastal Oslos kaks plaaditäit. Sama soojalt, kui Gordonit ja mitmeid teisi võeti tol perioodil vastu Euroopas, suhtuti ka Karin Krogi Ameerikas, kui lauljanna 1967. aastal esmakordselt Los Angelesse sõitis. Jänkid said kuulda midagi sellist, millega nad varem polnud kokku puutunud – olgugi, et Krogi suurteks eeskujudeks olid Billie Holiday ja Ella Fitzgerald, arendas ta välja absoluutselt isikupärase stiili. See kontsertreis oli Krogi jaoks eriline veel teiselgi põhjusel – umbes samal ajal hakkas ta nimelt esmakordselt kasutama abivahendina elektroonikat. “Praegu on Norra jazzi uued voolud äärmiselt elektroonikakesksed, kuid mina katsetasin juba aastakümneid tagasi,” ütleb Krog.

Karin Krog on alati paistnud silma mitmekülgsusega. Erinevate stiilide vahel orienteerub ta mängleva kergusega. “Muidugi ei suuda ma Mozartit laulda nii nagu professionaalid, kuid usun, et ühele lauljale tuleb kasuks igast stiilist midagi kõrva taha panna.”

Karin Krog on esinenud ka Eestis, nimelt andis ta 2002. aasta Jõulujazzil heategevuskontserte Tallinnas ja Tartus.