Pärnu noored solistid staaridele tõsised rivaalid

14. juuli 2007

Legendaarse helilooja Raimond Valgre auks peetud festivalil Pärnus pakkusid tõelisi muusikaelamusi Pärnu noored solistid, samal ajal kui staaride gala Ammende aias lõppes suuremate üllatusteta, vahendab Marge Lumisalu.

Juuli teisel nädalavahetusel legendaarse helilooja Raimond Valgre auks korraldatud kahepäevasel festivalil Pärnus pakkusid tõelisi elamusi pühapäeval Ranna Kõlakojas tasuta kontserdil üles astunud Pärnu noored solistid, samal ajal kui laupäevaõhtune gala Ammende aias lõppes suuremate üllatusteta.

Pärnus toimunut vahendab Marge Lumisalu.

Juba teist aastat peeti festivali „Kummardus Valgrele” kahepäevasena, mis andis kuulajatele võimaluse osa saada rohkemate lauljate Valgre-tõlgendustest. Festival kandis sel aastal alapealkirja „Valgre sõbrad ja rivaalid”, õigustamaks teiste autorite – Valgre kaasaegsete, näiteks Uno Naissoo, Boris Kõrveri jt lugude kavva võtmist.

Laupäevane kontsert algas suure publikuhuvi (loe: piletisaba) tõttu ligi pool tundi ettenähtud ajast hiljem. Vihmase ilma tõttu oli rahva seas näha vaid väheseid kübarates ja heledates suvekleitides daame, ehkki korraldajad olid esinenud sellekohase üleskutsega. Pigem andsid tooni erinevas suuruses ja värvitoonis vihmavarjud, mis vähendasid kahjuks oluliselt lavast kaugemal olijate vaatevälja.

Kui lauljaid ja pillimehi kaitses vihma eest kaetud lava, siis teistega arvestavad, st vihmavarjuta kontserdile tulnud kuulajad pidid leppima märjakssaamisega (oli ka nutikaid, kes kasutasid vihmakeepe). Vihmamärjad olid ka toolid, mistõttu suur osa kuulajaskonnast eelistas nautida kontserti püstijalu.

Poolteist tundi kestnud galaõhtul käis laval kümme tuntud solisti, keda saatis Urmas Lattikase ansambel (Lattikas-Varts-Vaigla-Ruben) koos Kaido Kelderi keelpillikvartetiga. Kontserdi avas Helin-Mari Arder, kes esitas Valgre laule talle omases bossavõtmes. Esitus oli nauditav ja kuulamapanev. Teisena astus lavale Summer e. Indrek Raadik, kes teenis aplausi tõenäoliselt rohkem küll oma sarmi kui lauluoskuse eest. Tavakuulaja jaoks kindlasti sümpaatne romantilise olekuga noormees, kuid muusikainimese kõrva kriipisid mitmed ebatäpsed noodid ja kummaline intonatsioon.

Novella Hanson esitas Valgre lugude asemel kaks Uno Naissoo laulu. Kahjuks ei suutnud džässidiiva publikut seekord üllatada ei musikaalses ega ka emotsionaalses mõttes, tema improvisatsioonid kõlasid liigponnistatult ja laulumaneer tehislikult.

Ewert Sundja kandis iseenesest kenasti ette kaks Valgre tangot („Su silmist näen…” ja „Peagi saabun tagasi su juurde”), aga tunda ei olnud lauludes sisalduvat sügavat isiklikku läbielamist ja traagikat.

Seejärel kutsuti lavale Pärnu Rotary klubi president Mati Tiimus, kes andis üle tänavuse Valgre-preemia. Selle pälvis filmilavastaja ja Valgre muusika austaja Mati Põldre, kes 15 aastat tagasi tegi Raimond Valgrest mängufilmi «Need vanad armastuskirjad» ja on uurinud pikka aega helilooja pärandit.

Kontsert jätkus ansambli La Ment solisti James Wertsi ülesastumisega. Tema oli ootuspäraselt valinud esitamiseks Valgre lood, mis esialgselt olidki kirjutatud ingliskeelsetena – „I hear a little story in the Music” ja „Snowflakes”, eestlastele rohkem tuntud kui „Muinaslugu muusikas” ja „Õige valik”. Wertsi versioon Valgrest oli mustale mehele omaselt pisut soulilik.

Lenna Kuurmaa esitas üsna huvitavalt Valgre ühe hittloo „Meloodia” ja koos ansambli Slide Fifty solisti Sander Loitega veidi rokilikus võtmes „Sinilinnu”. Ent pettumuseks oli, et väljareklaamitud Slide Fifty asemel oli laval vaid ansambli solist üksi. Olnuks põnev kuulda mõnd Valgre lugu vihaste rokinoorte esituses. Sander Loite üksi paraku midagi erilist pakkuda ei suutnud.

Nele-Liis Vaiksoo, kes järgmisena üles astus, mõjus oma malbuses ja tütarlapselikkuses ajastutruult. Rolf Roosalu suutis oma esinemisega sõna otseses mõttes välja laulda päikese.

Õhtu triumfiks kujuneski Vaiksoo ja Roosalu duett. Arved Haugi „Rahu hällilaul”, mida paljud mäletavad kui Reet ja Ivo Linna poolt kuulsaks lauldud võimast viisi, sai noorte solistide esituses uue mõõtme, sisaldades samas parajas annuses nostalgiat. Nende laul oli siiras ja kaasahaarav. Vaieldamatult õhtu tipphetk.

Viimane esineja – Tõnu Kilgas – suutis publiku samuti kuulama panna. Boris Kõrveri „Kerjuse laul”, mille on kuulsaks laulnud legendaarne näitleja Helend Peep, mõjus oma kurbuses ja lootusetuses südamesseminevalt ja mõtlemapanevalt. Kontserdi lõpulauluks valitud „Saaremaa valss” muutis aga pühaliku õhustiku hetkega külasimmaniks, kus lauluvõimalust pikalt oodanud publik sai hääled valla lasta ning lavale kogunenud kümnest solistist enamik pidi piinlikkusega tõdema, et ei tea peast selle „rahvalaulu” sõnu.

Pettuda tuli ka õhtujuhina üles astunud Mart Mikus, kelle juhtimises jäi vajaka soliidsusest, ladususest ja teemakohastest vaherepliikidest.

Kogu õhtust jäi veidi ebalev tunne, suurt elamust (kui eespool mainitud duett välja arvata) ka ei saanud. Siiski, siiski… florist Argo Juske kaunistatud lava oli väga maitsekas, suisa muinasjutuline!

Pühapäevane kontsert Ranna Kõlakojas korvas aga õnneks kõik eelmise õhtu puudujäägid. Vaieldamatult kõik esinejad olid kogu hingega edasi andmas nii seda kurbust kui ka rõõmu, mis Valgre lauludes pesitseb.

Väga erilised ja vokaalselt äärmiselt nauditavad olid Helgi Kahar, Liis Viin ja Karit Sepp. Kiitmist väärt on ka kõik teised laval käinud Pärnu noored solistid – Karin Leetsar, Laura Junson, Rauno Muttik ja Oliver Timmusk. Viimase ajastutruud laulumaneerid olid ehk kohati liiga üle pingutatud, kuid üldmuljesse siiski igati sobivad.

Ülimalt hea kokkukõla ja hämmastavalt naiseliku (tegu on alles põhikooli lõpuklasside tüdrukutega) tämbriga oli Kunstide Maja neidude kvintett Liisud, väga huvitavad seaded ja puhas esitus vokaalgrupilt Greip.

Meelis Sarv õhtujuhina oli sümpaatne ja asjakohane, ehkki tema sissejuhatus kippus pisut pikale venima.

Ilmgi soosis noorte esinemist – kuigi tuul oli kohati üsna tugev ja taevas tumedad pilved, siis vihma kätte õnneks seekord keegi ei jäänud.

Loodame, et järgmisel aastal valmistavad ka professionaalsed lauljad publikule sama meeldiva üllatuse, kui seda suutsid tänavu Pärnu noored.