Paul Daniel ja Elletuste kolmas album

13. oktoober 2017
Reelika Vaiksaar

Rahvalaul tänase kõlapildi, jazzi, maailmarütmide ja värskete värvidega – nii kõlab ansambli Elletuse lühiiseloomustus. Pühapäeval, 15. oktoobril esitavad andekad muusikud KUMUs kolmandat albumit „Ilu sõitis jõge pidi“. Albumis on kuulda noore poetessi Kristiina Ehini luuletustele salvestatud muusiku loomingut.

 

Paul Danieliga, kes on ka Elletuse liider ning eesti kitarrist ja helilooja, vestles Jazzkaare reporter Reelika Vaiksaar hubases jazziklubis Philly Joe’s.

 

Ansambel Elletuse on tegutsenud aastast 2006 ning selle eesmärgiks oli ühendada rahvalaul tänase kõlapildi, jazzi, maailmarütmide ja värskete värvidega. Kust tuli selline idee?
Ma päris täpselt ei mäleta, aga võib-olla sellest, et on olemas selline üritus nagu Viljandi pärimusmuusika festival, kus ma olen käinud aastast 1996. 2005. aastal ostsin festivalilt Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt kolmik CD. Samal sügisel läksin Saksamaale vahetusõpilaseks ja mõtlesin, et võtan kaasa ja kuulan neid ning ehk pakub huvi. Saksamaal tegin vaikselt oma seadeid ning lõpuks võtsin ühendust ja tegin ettepaneku Liisi Koiksonile, Aleksandra Anstalile, Cätlin Jaagole, Marek Taltsile ning Ara Yaralyanile. Sama aasta detsembrikuus käisin Eestis, mängisin ideed ette ja 2006. aastal oligi meil esimene ülesastumine Viljandi Folgil.

 

Kas teile pakuti võimalust osaleda Viljandi Folgil või võtsite ise ühendust ja rääkisite soovist esineda seal?
Me saatsime ikka demo ja kandideerisime.

 

Miks sai ansambli nimeks just „Elletuse“, kas sellel on suurem tähendus?
Algul ei osanudki nime panna, see oli nagu projekt, ei teadnud mis edasi. Algselt oli ansambli kui ka esimese albumi nimeks „Helletuse“, hiljem mõtlesin, et see nimi on tegelikult üldkasutatav: luulekogu ja üks teine projekt on ka Helletused, siis tekkis mõte, et võtaks H tähe ja -d lõpu ära. Tegelikult on seto murdekeeles õllõtama ja prantsuse keeles tähendab sõna elle naissoost isikut. Aga see ei olnud taotuslik, lihtsalt hiljem kujuneski sellest projektist välja nimi Elletuse.

 

Miks seto keelset nime ei kaalunud panna?
See võib-olla kõlab natuke naljakalt.

 

Kokku olete teinud kolm albumit. Kas on mõni lemmik album ka, mis on näiteks rohkem hingelähedasem?
Need kolm albumit on üsna erinevad ja kolmas on praktiliselt kümme aastat hiljem tehtud, et see on natuke midagi muud. Kuigi meil on üks n-ö nimilugu, mis on regilaul ja on uuel albumil. Seda esitasime ka kümme aastat tagasi, aga ei salvestatud. On asju, mis on päris vanad, kaks rahvakoraali, millest üks on ka vana seade. Algselt oligi esimesel ja teisel albumil regilood, nüüd oli mõte liikuda edasi. Esimest plaati võib-olla vaatad ja mõtled, et esimesed seaded on alles arengufaasis, aga kindlasti sellel on võlud, mida pole teisel ega kolmandal albumil ja vastupidi.

 

Teie uues koosseisus on pianist Joel-Rasmus Remmel, bassist Peedu Kass ning löökpillidel Ramuel Tafenau ja Aleksandra Krementski. Kust tuli mõte just neid kaasata?
Umbes kaks aastat tagasi tuli mõte, et peaks midagi tegema, kuna me pole olnud eriti aktiivsed. Viimane kontsert oli kaks ja pool aastat tagasi. Üks lugu, millest asi alguse sai, on ka uue albumi esimene lugu „Kihutan sinu poole“. See on Kristiina Ehini vabavärss, suhteliselt pikk tekst ja 2010. aastal proovisin sellest seadet teha. Käisin Kristiinal külas ja küsisin luba. Laul valmis aga ei saanud, ning kaks aastat tagasi tuligi mõte, et peaks selle loo ära tegema. Tegin seade valmis ja sealt hakkakski see plaat edasi arenema.

 

Ansambli kolmanda albumi nimi on „Ilu sõitis jõge pidi“ ja see on salvestatud eesti poetessi Kristiina Ehini luuletustele. Miks just too poetess?
Mitte ainult Kristiina Ehini luuletustele. Neli lugu on Kristiina tekstile, kaks rahvakoraali, üks regilaul ja üks instrumentaalpala.
Kristiina on õppinud rahvaluulet ja ma olin neid tekste varem lugenud. „Kuldnaine I, II“ on ka regivärssi sees ja siis mõtlesingi, et see sobiks, kuna see pole päris regivärss, natuke on kaasaegsem ehk ta räägib ka kaasaja inimesega. Päris vanast regilaulust me ei pruugi enam aru saadagi. Kristiinal on šnitt täitsa olemas.

 

Kas on veel keegi kindel poeet või poetess, kelle luuletustest tahaksid lugusid luua?
Ma ei oska konkreetselt öelda, sest selle albumi valmistamine võttis väga palju aega ja tööd. Lauludega on tegeletud päris kaua ja uue materjali tegemisega peab jälle mõtlema hakkama. Ideid on, aga see suund võib olla täiesti teine. Hetkel vaja ei ole. Ei ole isegi aega ja energiat, et otsida. Kuigi tunnen, et pean otsima. Aga konkreetselt ei ole.

 

Kui ma ei eksi, siis album ilmub välja sel reedel (13.10). Kas seda on võimalik endale ka kohe kuskilt soetada?
Jah, trükist ilmub välja sel reedel. Aga soetamisega võib natukene aega minna. Levitaja on olemas, aga kõigepealt tuleb see füüsiliselt kätte saada ja ma arvan, et ka digitaalselt saab see levitatud, ent see ei juhtu küll sel reedel. Füüsiliselt on võimalik seda saada arvatavasti pühapäeval meie kontserdil ja edaspidi kas poest või digitaalses vormis.

Elletuse kontsert toimub Sügisjazzil pühapäeval, 15. oktoobril kell 17.00 Kumu auditooriumis.