Pidu Pat Metheny ja tema pööraste sõpradega

28. aprill 2014
Ave-Lii Idavain, Emilie Toomela, Jako Kull

„Ah et sinna ongi need 20 Grammyt maetud,“ hiilis selgus pärast esimest lugu pähe. Kui toores talent oleks vedelik, tekkinuks Nokia Kontserdisaalis pühapäeval lausa üleujutus!

Peagi oma kuuekümnendat juubelit tähistaval Pat Methenyl on seljataga nelja aastakümne pikkune elamusterikas karjäär. Koostööd on tehtud nii Joni Mitchelli, John Scofieldi, Jaco Pastoriuse, Herbie Hancocki kui ka teiste maailma mõjukamate muusikutega. Nokia Kontserdimajas täissaali kokku kutsunud koosseis Unity Group esitas peamiselt lugusid oma uuelt albumilt „Kin”, mis tuli välja käesoleva aasta veebruaris. Lavale toodud võimas aparatuur, mis esinejatele nagu lossi ümber ehitas, pani oma süsteemide keerukusega aina imestama ning vägevate masinate kõrval väiksemana tundunud jazziheerosed paistsid peaaegu et tavalised inimesed. Kuid nende mängust vallandunud anne oleks suutnud sel õhtul tulvavee võimsa kohina ja vooluga murda välja ka kontserdisaali kammitsevatest seinadest, et üle ujutada terve Tallinna kesklinn. Ainult sel moel saanuks kõik õnnetud kontserdil mitteolijad sokid talendist märjaks ja natuke aimdust, millise jõu ja vägevusega on sündinud Pat Metheny ja bändi muusika!

Publiku arvamusi vahendavad Ave-Lii Idavain, Jako Kull ja Emilie Toomela.

Krista (56), kunstiajaloolane: Mulle meeldis väga! Eks ma muidugi teadsin, keda kuulama tulin. Mulle meeldis varasem looming rohkem, enne Unity Groupi. See oli minimalistlikum.

Harry (40), tootmisjuht: Väga kihvt kontsert oli! Tulin natuke varem välja, sest pean sünnipäevale minema, ei tahtnud jääda järjekorda riideid ootama. Aga kontsert aina kestab ja kestab. Kogu laval toimuv oli väga kihvt, aga eriti jäi meelde trummar, sest tema oli põhitähelepanu all. Tulingi lapsele näitama, kes trummi mängib, et ta saaks väga lähedalt väga kõvasid tegijaid vaadata.

Villu Talsi, muusik: Mingil hetkel tekkis tunne, et kõike on liiga palju, aga see ongi Pat Metheny – see ongi tema! Kui tulid duolood ja tekkiski momente, kus väsisin natuke ära, leidsid need kohe lahenduse. Selles mõttes oli kava väga hea. Ei tekkinud tunnet, et miski üldse ei meeldi.
Eeva Talsi, muusik: Kui mängisid need huvitavad masinad, mille kohta ma midagi ei teadnud, sest tulin kontserdile puhta lehena, tundsin ka, et läks natuke paljuks. Aga siis tulid duoasjad ja oligi „oo, kaif!“ Sai täpselt kuulata, kui hästi nad koos mängisid. Kontsert oli ju päris pikk, kaks ja pool tundi…
Villu: Vaatasin, et ta oli lõpuks täitsa higine!
Eeva: Aga ikkagi ei tundunud kontsert pikk, algas ja sai kohe läbi! Järelikult oli hea.
Villu: Väga hea kava oli.
Eeva: Jah, väga-väga hea kava oli!

Kirke Karja, pianist: Esialgu ma ei oodanud sellelt kontserdilt nii palju, kuna olin mõnedest teistest nii vaimustuses. Kokkuvõttes olen täiesti pahviks löödud. Kõige rohkem meeldis mulle ikkagi Chris Potter ja põhiliselt tema pärast ma ka tulin. Loomulikult olid kõik mängijad filigraansed ning kompositsioonid huvitavad. Esitus töötas laval väga kenasti, kuna seal oli hulganisti igasugust aparatuuri: süsteeme, millele ma ei saanudki päriselt pihta. Vaatad, et laval on viis meest, aga sound’i põhjal ütleks, et neid oli seal kümme!

Maarja Aarma, laulja ja muusika üliõpilane: Sain tohutult inspiratsiooni veel rohkem harjutada, sest kontserdil nägime, mida kõike on võimalik muusikas saavutada! Emotsioonid on võimsad ja oli tunda, et esituse taga on suur-suur töö. Pat Metheny oli täiesti väsimatu, kontsert kestis ligi kaks ja pool tundi ning ta mängis terve aja. Nad musitseerisid ennastunustavalt ja muu ei olnudki oluline.

Priit Pajusalu, ettevõtja ja muusikakoguja: Pat Metheny on väga pikaaegse ja huvitava muusikuteega, mulle isiklikult istub tema varasem looming rohkem, kui ta mängis Joni Mitchelli bändis koos selliste meestega nagu Jaco Pastorius. Kontsert oli igati hea, ta on kogunud enda ümber väga toreda seltskonna, hirmsasti meeldis mulle just trummar, aga ka bassimees ja saksofonimängija. Kuna ma kollektsioneerin muusikat, siis käin alati tähtmuusikute kontsertidel, kuna üks asi on kuulata plaadilt ning teine näha ansamblit elavas esituses, eriti kui see toimub siinsamas Tallinnas – siis tuleb tulla.

Helen, finantsanalüütik: Nii suurte meeste kohta ei julgegi hästi midagi öelda. Laval toimus paralleelselt nii palju erinevaid asju, et mõndagi läks ilmselt kõrvust mööda. Kontsert oli suurepärane, keeruline ja kõige meeldejäävam elamus selle aasta Jazzkaarelt.

Emilie Toomela, veebireporter: Oli erakordne rõõm näha meie kaasaja ilmselt kõige hinnatumat jazzartisti siinsamas Tallinnas esitlemas oma kõige värskemat muusikat. Pat Metheny naljatas kontserdi avakõnes, et ta on juba nelikümmend aastat püüdnud Eestisse esinemist kokku leppida! Asi oli tegelikult muidugi vastupidi. Jazzkaare lõpetas ootusi täitnud erakordselt võimas ja soe õhtu.

Kaisa, muusikasõber: Esmalt hämmastas mind Nokia Kontserdimaja hea akustika ja teisalt valgustus, mis lõi laval toimuvale väga impressiivse tausta. Eelnevalt olen Metheny loominguga üsna vähe kokku puutunud, kuid selle tabab ära talle iseloomulike klaaride meloodiate järgi, mis tõid kuulamisse mõnusa äratundmise. Mulle väga meeldis, et kõik muusikud laval said sõna, ning Metheny on mees, kes tuleb igale kontserdile mängima täie südamega. Seda kuulsid kindlasti kõik. Ta on inspiratsiooniks kahtlemata ka inimestele, kes tegutsevad teistel elualadel kui muusika. Rohkem ei tahagi hetkel öelda, tänane kogemus vajab marineerimist. Minust sai nüüd igatahes Metheny fänn!

Jako Kull, veebireporter: Milline kuulaja täissaalist sooviks midagi lisada kõlanud müstilisse helimaailma? Pat alustas kontserti kammerlikult ja üksi. Trummid ja kontrabass jätsid oma perfektse rütmijälje, klahvpillidelt pudenes sekka sensuaalsust. Pat tegi ka lihtsa, kuid geniaalse sammu: näitas enda ja kogu grupi võimsust läbi duode. Saalis kõlas kord ka inimhääl ja oh! kui hästi see sinna sobis! Ning lisalugude lõpetuseks tagasi rahulikku, kuid samas rütmilisse ja lootusrikkasse kitarrihelisse. Ilus ja hea. Aitäh!

Küllo, ajaloolane: Üks selliseid kontserte, mille kohta võiks öelda „mis mina, rumal inimene, ikka oskan arvata“. Pat Metheny ja 20 Grammyt kõnelevad iseenda eest. Arvestades tema pikka lavastaaži, on olemas erinevad Methenyd, näiteks 70ndate lõpu ja 80ndate alguse jazzrokk ja fusion. Tänane kontsert näitas uskumatult laiahaardelist tippmuusikut, kes oskab kogu kontserdi kompositsiooniliselt mõjuvalt ja ilusti üles ehitada. Tagasihoidlik, isegi kammerlik sissejuhatus ja peaaegu samas meeleolus lõpp. Mulle jättis sügavaima mulje ühe või kahe instrumendi soolodele või koosmängule ülesehitatu. Tipptasemel kontsert. Tean, et Jazzkaare korraldajad on aastaid üritanud teda siia tuua, nüüd oli ta kohal!

Taavo, riigikodanikust endine kitarrist: Ainus kontsert sellel Jazzkaarel. Sõitsin Tartust spetsiaalselt kohale. Suurepärane emotsioon.

Sten ja Kostja, muusikud: Väga tore oli! Hea, mõnus ja rahulik pühapäev. Kaks ja pool tundi möödusid hämmastavalt kiiresti.

Kaido (muusik), Katri ja Marek: Tunne on vägev, emotsioon on tugev. Üllatus – ei oodanud, et on NII hea! Ja et tal need igasugu instrumendid kaasas olid! Duod meeldisid väga. Ülivõimas! Kakskümmend aastat sai oodatud, tema muusikamaastikud on ikka ülivõimsad.

Franck, produtsent: Väga vinge! Arvan, et kui sellist giganti kuulata ja kohe midagi öelda… Ei, alul peaks maha istuma ja klaasi veini jooma! Väga palju oli sound’i, kõla. Kõik oli huvitav ja mitte-eestilik, nii et suu läks ammuli.

Villu, jazziguru: Kontserdi ajal oli mul selline kummaline tunne: tulin just Bremenist, kus toimus “jazzahead! 2014”. Jazzmuusikud üle maailma suhtlesid omavahel päev läbi, räägiti end tühjaks, oli palju väga huvitavaid ideid, kohtumisi. Õhtuti toimusid aga showcase’id, kus esines kokku umbes 150 bändi. Pärast päevast suhtlemist tundus, et poleks seda enam vaja olnudki, kõik esinenud ansamblid tundusid ja kõlasid kuidagi ühepalgelised. Tänane kontsert oli vastupidine: muusika ütles kõik, ei ole vajadust enam midagi öelda, sooviks oma mõtetega üksi olla. Ei ole kaua kuulanud sellist kontserti, kus kõik komponendid on olemas, kus muusika on täiuslik.

Jaan, kitarrist: Raske kohe midagi öelda. Artistlikkus avaldas muljet. Erikülgne, erinevate emotsioonide, tõusude ja langustega teekond.

Guido Kangur, auhinna „Jazziedendaja 2014“ laureaat: Suurim kontserdielamus minu elus üldse. Eks teadsime, kui võimas see on, aga et nii võimas, nii liigutav, nii siiras!

PAT METHENY UNITY GROUP
27. aprillil 2014 kell 19 Nokia Kontserdimajas

Koosseis:

Pat Metheny – kitarrid, elektroonika
Chris Potter – saksofonid, altflööt, bassklarnet, kitarr
Ben Williams – kontrabass, bass
Giulio Carmassi – klahvpillid, elektroonika, laul jm
Antonio Sanchez – trummid, cajon