Piiritletud kaos keset maagilist korda: filharmoonia kammerkoor ja kitarristid

04. detsember 2016
Vivian Veedla

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja seitse kitarristi siit- ja sealtpoolt Soome lahte pakkusid Kultuurikatla publikule väljapeetud ja tundelise muusikalise õhtupooliku.

 

Tallinnas Kultuurikatla black box’is toimunud kontserdi eel võis staažikam festivalikülastaja märgata, et seekord ei olnud saali kogunenud tavapärane Jazzkaare publik. Kes teab, kas Jazzkaar suutis selle kontserdiga tuua oma kuulajad klassikalisema muusika juurde või hoopis klassikalise muusika huvilised Jazzkaare juurde, kuid tegemist oli hõrgu ja meeldejääva muusikasündmusega, mis toitis stiiliüleselt ilmselt kõigi kuulajate meeli.

 

Kontserdikava koosnes nelja helilooja teostest, mis on kirjutatud spetsiaalselt koorile ning kitarristi(de)le. Heliloojad pidid solistidele ka veidi improviseerimisruumi jätma. Kireva lähtematerjali tõttu – neli autorit, seitse solisti, koor, improvisatsioon – oleks kontsert võinud kergesti muutuda hüplikuks ja ebaühtlaseks ning seda üllatavam oli, kui tervikliku ja sügavana tulemus mõjus. Ennekõike tuleb ilmselt tänada koori kui kontserdi üksikuid osi ühendavat jõudu, mille sume ja väljendusrikas helikeel oli kontserdi kindlaks teljeks.

 

Tahaksin isegi Jazzkaare sagedase külastajana teada, mis täpselt selle kontserdi puhul nii väga võlus, sest festival on varemgi muusikastiilide piire ületanud ja ka akadeemilist maailma väisanud. Võib-olla oli kontsert ideaalseks tasakaalustavaks jõuks taltsutamatule ja ülevoolavale jazzile, mis on tihti joobunud, egoistlik ning tulvil kõikvõimalikke ootamatusi. Filharmoonia kammerkoori tasane, aga kõigi perfektsionistimeeltega selgelt tajutav kindlus tekitas vastukaaluks peaaegu meditatsioonilaadse tunde ning solistide improvisatsioon lasti vabaks, aga hoiti ometi turvalises ringis. Taustalt peegeldati kitarristide tunderännakuid veendunult noodistatud helide ja sõnadega. Kulgemine oli väga mõjus.

 

Heliloojate Robert Jürjendali, Sven Grünbergi, Raul Söödi ja Tauno Aintsi teosed olid parimas mõttes ühtlase kõlavärvi ning sisuga. Erandiks oli Aintsi “Vitsa” kuradi kutsumise osa, mis oli kõige intensiivsemana targu ka kontserdi lõpuveerandisse paigutatud. Kuigi valdavalt oli õhtu temaatika mõtlik-filosoofiline, lisasid solistid üldisele meeleolule elavdavaid noote: Weekend Guitar Trio oma kaubamärgiks saanud eksperimentaalsemat helikeelt ning elektroonilisi efekte, Paul Daniel ja Ain Agan idamaiseid ja küllastunumaid kõlasid. Kõige ootamatumat kombinatsiooni pakkus Sven Grünbergi teoses Andre Maakeri ja koori dialoog, milles koori voogav ja hällitav laul kohtus Maakeri akustilise kitarri rütmiliste ja teravate soolokäikudega. Servapidi oli tunne, nagu see kontrast ei tohikski toimida, aga toimis kõigele vaatamata. Tulemus oli isegi veel üllatavam kui väliskülalise Marzi Nymani drive-kitarri raju duett-duell agiteeritud kooriga, mis kujunes nii Aintsi teose karakteri kui ka suurepärase esitustäpsuse ja -dünaamika poolest õhtu tipuks.

 

Nymani ja kammerkoori võimsale lõpusooritusele järgnenud lisalugu oli Kultuurikatla õhtu ainus küsitav element. Üha enam veendun, et lisalugu õigustab end vaid üksikutel kontsertidel. Valdavalt näitab pikk aplaus pelgalt publiku head lastetuba ja isegi kui lisalugu tõesti oodatakse, võiks esineja selle mõnel juhul ära jätta, et elamuse terviklikkust hoida. Ka sel kontserdil oli emotsioon senisest tervikust niivõrd tugev, et lisalugu tekitas peaaegu nördimust, olles ülesehituselt justkui järeleandmine lihtsa publikumenu reeglitele. Kuid võib-olla oli selline jazzi vabastamine (siit võiks sündida uue kooriteose pealkiri!) pärast hästi raamistatud kontserti publikule ja esinejatele vajalik.

 

Kultuurikatlas toimunud kontsert laskis tänu muusika, ruumi ja valguse kombinatsioonis sündinud tervikule kaua nautida emotsioone, mille tekitasid koori ja solistide särisev õrnus ja küps väljendusrikkus. Kuuldavasti saab neid mõne aja pärast nautida ka heliplaadilt. Loodan, et Jazzkaar leiab tulevikus veelgi võimalusi ja inspiratsiooni erinevate helimaailmade, kaose ja korra kokkuviimiseks.

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kitarristid “6 keelel 4 häälel”
3. detsembril 2016 kell 18.30 Kultuurikatla black box’is

 

Koosseis:
Marzi Nyman – kitarr
Andre Maaker – kitarr
Ain Agan – kitarr
Paul Daniel – kitarr
Robert Jürjendal (Weekend Guitar Trio) – kitarr
Mart Soo (Weekend Guitar Trio) – kitarr
Tõnis Leemets (Weekend Guitar Trio) – kitarr
Kaspars Putniņš – dirigent
Eesti Filharmoonia Kammerkoor

 

Kontsert toimus koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Viljandi Kitarrifestivaliga.

 

Vaata kontserdi fotosid siit.