Jazzmuusika osakaal USA muusikaturul mullu veidi kerkis, sellal kui muid plaate osteti senisest kehvemini.
Eelmisel aastal jätkus Ameerika muusikaturul ränk plaadiostu langusetrend. Fännid ostsid kümnendiku võrra vähem plaate kui aasta varem. See oli teine seesugune languseaasta järjest. Kokku osteti USA-s 624,2 miljonit albumit. Aasta varem oli see number 688,2 miljonit.
Küll aga jäi süngete äriuudiste varju fakt, et jazzmuusika plaatide müük jäi depressiooni taustal peaaegu muutumatuks, ehk teisisõnu – jazzi osakaal USA muusikaturul kasvas veidi. Kui 2001 müüdi Ameerikas 21,8 miljonit jazziplaati, siis 2002 müüdi neid 21,7 miljonit. Kasvutrendi näitas ainsana kantriplaatide müük, mida ameeriklased ostsid 10 protsendi võrra agaramalt kui varem.
Vaatlejad oletavad, et jazzmuusika suhtelise edu üks põhjus oli Ken Burnsi dokumentaalsarja näitamine teleekraanil. Jazzmuusika ajalugu kajastanud sari sai pressis palju vastukaja ning kogus telerite juurde arvestatavalt palju vaatajaid. Samuti jõudis Ameerikas müüki briti ajakirjanike Richard Cooki ja Brian Mortoni «The Penguin Guide To Jazz», kus antakse hinnang enam kui 10 000 jazziplaadile. Ei maksa siiski unustada, et jazzi edu sisse on kirjutatud ka popparlike «jazz»-artistide kerkimine tabelitesse. Selle näiteks number üks tuuakse jazzifirma Blue Note märgi all plaadi teinud Norah Jones’it.