Pori Jazz: freehullusest südamliku Cullumini

25. juuli 2005

Pori Jazz võttis tõsisemad muusikalised tuurid üles neljapäeval, mil teiste seas esinesid freejazzi noorema põlvkonna tipud Norrast, vanameister Roy Haynes ja noorte iidol Jamie Cullum. Muljeid vahendab Mari Hiiemäe.

Üheksale päevale kavandatud kontserte oli tänavuse Pori jazzi raames toimunud juba pea nädalapäevad, kui Mari Hiiemäe ja Eliis Vennik Jazzkaare veebitoimetusest festivalile jõudsid.
Neljapäeval, 21. juulil algas festivaliprogramm esmakordselt ka pealaval Kirjurinluoto Arenal. Tuhandeid kuulajaid mahutaval festivalialal liikus 50eurose sissepääsuõiguse lunastanuid juba varakult enne esimest kontserti, uusi tulijaid jätkus õhtuni.

Pori Jazzi 21. juuli muljeid vahendab Mari Hiiemäe .

Avakontserdi andis kellakolmeses päikesepaistes Charlie Hadeni bänd projektiga Land of the Sun. Staazhikas kontrabassimängija Haden, kelle minevikku muuhulgas kuulub ka koostöö Ornette Colemaniga 1950ndail, astus seekordsel Pori Jazzil üles koos kuubalasest pianisti Gonzalo Rubalcabaga. Mõtisklusena mõjuv mehhiko rütmidest inspireeritud rahulik modern-jazzi kava Land of the Sun jäi publikule siiski pisut kaugeks, ehkki projekt on pälvinud kaaluka Latin Jazz Grammy auhinna. Selline projekt nõudnuks ehk rohkem isiklikku süvenemist väiksemal laval.

The Big 3 Palladium Orchestra oma kuumade tantsuliste rütmidega seevastu mõjus publikule sütitavalt. Kerge kuulata, kerge nautida. Kolme kunagise mambokuninga, Machito, Tito Puente ning Tito Rodriguese poegade poolt moodustatud 20liikmeline orkester tõi kuulajate ette hoogsad sambad ja salsad 1960. aastate vaimus. Innustavad ladinarütmid panid tantsuhimulisemate jalad lõbusalt liikuma. Lava äärde moodustus tantsutrupp, mida esinejatega vaheldumisi ka suurel ekraanil näidati.

Kirjurinluoto Arena neljapäevane põhirõhk langes viimasele etteastele, noorukese südametemurdja Jamie Cullumi esinemisele, kelle teadliku efektitsemisega segatud professionaalsus haaras publiku võimsalt kaasa. Cullum pakkus kuulamiseks stiililiselt väga kirevat kava, pop- ja rockpalad vaheldusid freejazziliku improvisatsiooniga. Publiku tähelepanu kindlustamiseks tembutas Cullum laval kõikide vahenditega: mängis klaverile lisaks mõne pala kitarri ja trummiga, ronis klaveri otsa, pritsis pudelist vett, laskus lavalt rahvasse jne.

Samal ajal pealaval toimuvaga jätkus päeva jooksul muusikat veel pea kahekümnesse esinemispaika, alates suurtest vabaõhulavadest kuni tillukeste paarikümnele inimesele mõeldud pubiesinemisteni. Tasuta kontsertid toimusid eelkõige jõeäärsel jazzitänaval, kuhu olid koondunud ka kõiksugu teenusepakkujad alates toitlustajatest parukate ja juukseklipsude müüjateni. Tasuta olid ka lastega peredele mõeldud Pori Jazz Kids Festival üritused, mis toimusid nii vabalavadel jazzitänaval kui Kirjurinluoto endisel suurel laval.

Kontsertid toimusid nii vabas õhus, klubides kui Pori teatrimajas. Tõsisemat, akadeemilisemat elamust pakkus jazztrummari Roy Haynes’i kvarteti kontsert Promenaadisaalis. Esinemist kuldas 80-aastase Haynesi isiksuse sära. Uhke pilgu ning kavala muige tagant piilus krutskiline meel: näiteks kuulajale jäeti ootamiseks kandev paus, kui tegelikult oli lugu läbi.

Igal pillil oli oma lugu rääkida. Haynes´i tundlik trummikäsitsus oli justnagu saatefunktsioonis, samas kogu ühistöö aluseks. Eesmärk polnud mitte heli valjus – trummiga saab ka vaikselt kõnelda. Trummisoolo eksperimendid Haynes´i virtuoossust ning energiaküllust: ainuüksi ühest trummitaldrikust saab välja lüüa niivõrd erinevaid helisid.

Öösel kella 2ni kestnud kontserdil Pori teatrimajas Ultra Music laval said elamuse need, kellele meeldib intensiivne freejazz ning aatomiteks lahti võetud muusika. Ajuti skisofreeniliseks korralageduseks muutuv muusika on siiski mõtestatud ning struktureeritud.

See on nagu jaht maksimumile, piiride tunnetus, milleni üldse saab minna muusika mõistet säilitades. Suurt eesmärki lahatakse osade kaupa, konstruktsioon ja dekonstruktsioon käivad käsikäes. Tol õhtul olid Eesti Draamateatri ruume meenutava Pori teatri lava kangelasteks norra ja rootsi avangardjazzijad. Euroopa freejazzi üks kaalukamaid rütmitandemeid kontrabassmängija Ingebrigt Haker Flaten ja trummar Paal Nilssen-Love, kes osalesid nii Atomicu kui The Thing´i koosseisus. The Thing´is säras Malmöst pärit saksofonist Mats Gustafsson, kes andis muuhulgas ka tunnise peadpööritava soolokontserdi.

Pori Jazzi 2005. aasta kava koostamisel oli arvestatud mitmesuguste sihtgruppide huvidega ning küllasest programmist leidis igaüks endale meelepärase.

Jazzkaare veebitoimetuse reporterite viibimist Pori Jazzil toetas Soome turismiarendamise keskus Eestis ning Jazzkaare Sõprade Ühing.