Postimees: Tallinna heliplaadistuudio tähistab 50. juubelit

09. jaanuar 2010

Tallinna heliplaadistuudio on andnud välja 1000 plaati muusikat ja sõnakunsti. 9. jaanuari Postimehes on põnev ülevaade selle legendaarse ettevõtte tegevusest ja mõjust Eesti kultuuriloole.

Tallinna heliplaadistuudiol oli meie kultuuriloos täita oluline roll, sest kolmekümne kahe eksisteerimisaasta jooksul salvestati üle tuhande plaadi jagu eesti muusikat ja sõnakunsti. Legendi, mille 50. sünniaastapäev möödus vaikides, meenutab Margus Kruut 9. jaanuari Postimehe lisas AK.

Eesti muusika ja sõnakunsti heliplaatidel jäädvustamiseks loodi 1959. aasta 15. aprillil Riia heliplaadivabriku Tallinna stuudio (Tallinna heliplaadistuudio).

Samal kuupäeval alustas stuudio toimetus tööd majas, kus asus tolleaegne Eesti NSV kultuuriministeerium. Alguses tegutseti heliplaadivabriku filiaalina, ilma iseseisva eelarveta.

Esimesed kaks töökuud oli stuudios ainult üks koosseisuline koht – vastutav toimetaja-organisaator Eestis. Toimetaja Joann Juštšuk oli üsna agar ja juba 1959. aastal tehti 149 salvestist, millest 126 kestusega 578 minutit leidsid kunstinõukogu heakskiidu. Edasi tehti juurde helioperaatori ametikoht.

1966. aastal nimetati toimetaja-organisaatori amet ümber Riia heliplaadivabriku peainseneri asetäitjaks helisalvestuse alal. 1967. aastaks kasvas Tallinna stuudio koosseisuliste töötajate arv kaheksa inimeseni.
Nende ametikohtade nimetused olid järgmised: peainseneri asetäitja helisalvestuse alal, kolmanda kategooria helirežissöör, helirežissööri assistent, helioperaator, aparatuuri vaneminsener, toimetaja, asjaajaja-kassapidaja ja autojuht.

Pärast Tallinna helikassetitehase alluvusse minekut tehti ametikohtade nimetustes mõningaid muudatusi. Lisaks töötegemisele oli tolleaegse stuudio peatoimetajal veel üks kohustus – kaks korda aastas, s.o mai- ja novembrikuus marssida tehase töötajate demonstratsioonikolonnis Riias.
Magnetlintidele tehtud helisalvestiste aastamahuks määras Riia heliplaadivabrik 1200 minutit ehk 20 tundi, heliplaatides arvestatuna aastas 32 plaati. Selline maht püsis Tallinna stuudiol 1985. aasta lõpuni.

Esimestel tööaastatel saadeti Riia heliplaadivabrikule iga üksiku pala salvestis omaette karpi pakituna pisikesel lindirullil, hiljem läksid Tallinnas tehtud salvestised Riiga juba tulevase heliplaadi poolte kaupa kokku monteerituna.
Sisu järgi jaotati salvestised järgmiselt: 20–25 protsenti salvestuste ajast sümfoonilisele ja koorimuusikale, 20 protsenti instrumentaalsele ja vokaalsele kammermuusikale, 25 protsenti estraadimuusikale, 25 protsenti lastele määratud paladele, viis kuni seitse protsenti sõnakunstile ja kolm kuni viis protsenti muudele lindistustele.

Üldjoontes peeti etteantud jaotusest kinni, üksikute liikide osatähtsuse suurenemine või vähenemine oli tingitud stuudiole esitatud aastaplaanidest. 1959. aastal tehti esimene stuudio helilindistus. Bruno Lukk mängis klaveril palu Eugen Kapi balletist «Kullaketrajad».

Heliplaadistamine toimus magnetlindi vahendusel: palad salvestati kõigepealt lindile ja siis monteeriti mitme variandi parimatest lõikudest kokku tervik. Järgmised etapid tehti juba Riias.

Artikkel tervikuna Postimehes.