Kolmapäeval, 9. detsembril täitus Kumu auditoorium legendaarse lauljanna Edith Piafi 100. sünniaastapäeva auks Pariisi tänavatele tagasiviiva meeleoluga, mille ses sügistalves võlusid eikuskilt välja Pariisis muusikat õppinud Rebecca Kontus koos tipptasemel saatebändiga. Vaiksel toonil alustades ning aina tuure kogudes jalutati läbi kõik Piafi kuulsamad palad, pendeldades melanhoolsete ja üleva tooniga armastust ja kirge ülistavate lugude vahel ning pakkudes midagi kõigile prantsuse šansooni armastajatele. Kontsert lõppes eriti vägevate nootidega, kui esitlusele tuli paraadlik „Non, je ne regrette rien”, mille järel sai publik kuulda ka nõutud lisalugu.
Publiku muljeid kogus Liina Hints.
Merike, õpetaja lasteaias: „Prantsuse šansoon on mulle alati meeldinud, terve hunnik vinüüle vedeleb kodus. Kontus nägi äärmiselt sarnane välja ja mulle meeldis selline pisut kaasaegsem lähenemine. Ei taotletud täielikku autentsust, sest eks instrumendid olid ikka teistsugused ja Piafi häält ei saagi täpselt jäljendada. Lood kõlasid sellises esituses ka suurepäraselt, mõni koht oli kohe eriti kaasahaarav. Ühesõnaga, mulle meeldis.”
Jaak, meistrimees: „Peale vaadates vist ei ütleks, et mina Piafi fännan. Tegelikult fännan küll, nokitsen oma asjade kallal ja kuulan ikka. Kontserdiga jäin väga rahule, kolmapäeva õhtusse mõnusa tundega. Eriti meeldis mulle kontrabass.”
Jaanika üliõpilane: „Maagiline kontsert oli. Külastasin Pariisi mitu aastat tagasi, aga need pildid, mida taustaks näidati, tekitasid väga romantilise meeleolu. Endalegi meeldib seda linna just nii ette kujutada. Rebecca Kontuse hääl oli kohati, eriti valjemate laulude ajal Piafi omaga üllatavalt sarnane ja kuna ma prantsuse keelt ei räägi, oli see ka tore, et laulude tõlkest osa enne ette loeti, sain ka teada, millest lugu jutustab ja elasin paremini sisse.”
Kätlin, klienditeenindaja: „Jaa, tõesti oli romantiline, nii laulud kui pildid. Väga stiilne oli kõik, hästi läbimõeldud. Kontserdi lõpupoole läks asi eriti võimsaks, sest lood läksid valjemaks, rohkem Piafi moodi. Vahepealsete lõikude eest tahaksin isegi tänada.”
Jaak, pensionär ja endine muusikakooli õppejõud: „Meeldis, miks siis ei meeldinud. Tore näha, et nii nooremad kui vanemad koos laval musitseerivad. Sajanda sünniaastapäeva puhuks väga armas meeldetuletus ja need laulud toovad muidugi Pariisi tagasi südamesse. Varem imestasin selle üle, et inimene suutis nii kirglikult ühest teemast mitukümmend aastat jutti kirjutada, aga sellel alal oli Piaf ka parim.”
Rebecca Kontus & Band
9. detsembril Kumu auditooriumis
Koosseis:
Rebecca Kontus – laul
Tiit Kalluste – akordion
Joel Remmel – klahvpillid
Taavo Remmel – kontrabass
Kaspar Kalluste – trummid