Pühendus Uno Naissoole

06. märts 2008

Veebruaris andis Tõnu Naissoo oma kvarteti ning noore lauljatari Anna Põldveega Ameerikas Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul seitse kontserti

Tõnu Naissoo kvartett feat. Anna Põldvee
27. märtsil kell 20.00 Athena Keskuses
28. märtsil kell 17.00 Kumu auditooriumis

Veebruaris andis Tõnu Naissoo oma kvarteti ning noore lauljatari Anna Põldveega Ameerikas Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul seitse kontserti. Kontsertide kava koosnes peamiselt Uno Naissoo loomingust. Tõnu Naissoolt küsis Anne Erm.

Oled jazzi mänginud USA-st Jaapanini, nii üksi, sümfooniaorkestriga kui ka trioga. Seekordne reis oli eriline, sest see oli seotud EV 90 aastapäeva üritustega Põhja-Ameerikas. Pole ju vist väga tavaline, et pidupäeva kontsertidel mängitaks jazzi, aga et tegemist oli eesti jazzi suurkuju, sinu isa Uno Naissoo loominguga, siis oli selline kava igati põhjendatud. Kus esinesite ja kuidas teie kontserte vastu võeti?
Meie Põhja-Ameerika tuuril oli 7 kontserti – 2 Kanadas ja 5 USA-s. Esimene kontsert oli Ottawas Kanada Tsivilisatsiooni Muuseumis. See on moodne hoone, kus on ilus amfiteatri kujuline kontserdisaal. Järgmine kontsert toimus 23. veebruaril Toronto Eesti Majas. Päev algas Eesti lipu heiskamisega Toronto Raekoja esisel platsil. 24. veebruari hommikul lendasime edasi Chicagosse, kus oli aktus ja meie kontsert sealses Eesti Majas. Õhtul lennukiga edasi Washingtoni ning järgmisel päeval oli USA Eesti saatkonna vastuvõtt ja meie kontsert mainekas Phillips Collection muuseumis. 26. veebruaril toimus kaks kontserti George Mason`i Ülikoolis Virginia osariigis. Viimane kontsert toimus New Yorgis Scandinavia House`is.
Esinemised võeti väga hästi vastu. Kontserdid algasid sissejuhatava kõnega, millele järgnes Eesti ja USA hümnide laulmine (Anna Põldvee esilauljana sai sellega suurepäraselt hakkama). Sellele järgnes meie kontsert, mille pikkus varieerus sõltuvalt kontserdikohast ning sellele järgnes omakorda väike bankett, kus vesteldi väliseestlaste ja diplomaatidega. Väliseestlased olid meeldivalt üllatunud, et kontsertosa ei olnud surmtõsine ja et mängiti jazzi. New Yorgis võrreldi meid isegi Dave Brubeck`i kvartetiga (Hm…?). Palju kiideti Annat.

Koosseis, millega esinesite oli nii öelda staaride kvartett – sina, Meelis Vind, Taavo Remmel ja Toomas Rull. Kuidas sinna sobitus nooruke lauljatar Anna Põldvee? Ja kuidas sa üldse tulid mõttele kutsuda Anna laulma?
Olen tavaliselt mänginud üksinda või trioga. Kui sellist tuuri pakuti, arvasin, et kava oleks mitmekesisem, kui oleks üks instrumentalist veel lisaks ja ka laulja. Tahtsin tavatumat ansamblivärvi ja mõte jäi peatuma Meelis Vindil, kes mängib bassklarnetit. Annat kuulsin Otsakooli lõpetamisel – ta jäi mulle meelde ja oli ka nõus meiega ühinema. Taavoga on mul olnud pikem koostöö, Toomasega aga mängisin väga kaua aega tagasi – kuskil 80-datel.

Esitasite turnee jooksul peale Uno Naissoo loomingu ka teiste eesti heliloojate loomingut. Milliseid lood kõige suurema aplausi teenisid?
Selle tuuri kava põhines Uno Naissoo loomingul. Olenevalt kontsertkohast varieerisime seda. Kontsertidel, kuhu oli kutsutud ka välismaa diplomaate, võtsime kavva ka jazziklassikat ja Eesti Majades esitasime muidugi 100% eesti muusikat, kuid lisaks isa muusikale esitasime ka Raimond Valgre, Arne Oidi, Ülo Vinteri jt. loomingut. Kõik lood võeti hästi vastu, esile ei oska nagu midagi tuua. Lõpulugu oli meil tavaliselt Juan Tizoli Caravan – see meeldis tõesti kõigile.

Esinete ka Uno Naissoo 80. sünniaastapäevale pühendatud kontsertidel Tallinnas ja Tartus. Kas kava ja koosseis on samad?
Koosseisud varieeruvad, kuna pillimehed on seotud erinevate projektidega ja nad on ennast eelnevalt mujale lubanud. Laulja Anna ja mina oleme ikka paigal. Toomas Rulli asemel on Marko Naissoo. Aprilli kontserdid võivad aga tulla hoopis erinevate koosseisudega. Kui Põhja-Ameerika tuur oli akustiline, siis nüüd kasutan ka erinevaid klahvpille. Kava ei ole veel 100% koos, kuid arvan, et see peaks koosnema ainult isa loomingust. Küll tahaks aga esitada ka tema vähemtuntuid lugusid.

Uno Naissoo loomingut on mängitud Rootsist Moskvani ja võib-olla kaugemalgi. Millist mõju on isa looming sulle avaldanud?
Eks isa muusika ole mulle muidugi mõju avaldanud… Ta on loonud muusikat paljudes žanrites. Kindlasti meeldivad mulle tema aeglased laulud ja eriti meeldib tema 60ndate aastate looming, mil ta püüdis leida oma jazzloomingule rahvuslikumat helikeelt.

Teie kava vastu on huvi tundnud mitmed linnad ja nii esinete Pärnus, Türil ja Keilas ka Jazzkaare ajal. Kas on selle koosseisuga ka pikemaid plaane?
Kuna meil tekkis selle tuuri ajal väga hea omavaheline klapp, siis püüaksime seda koosseisu koos hoida. Eks näis… Kindlasti peaksime tegema aga 2 CD-d – ühe isa laululoomingust ja ühe tema instrumentaalpaladest.

Piletid hinnaga 150.- ja 100.- (õpilane, tudeng, pensionär) 27. märtsi kontserdile Tartu Athena Keskuses ning 28. märtsi kontserdile Kumu auditooriumis müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades ning enne algust kohapeal.