Reede: Mats & Morgan tõi fusion-energia

23. aprill 2005

Mats & Morgani esitus haaras avapäeva kuulajad teekonnale täis energiaküllasest jazzrockist põhjamaise eklektikani.

22. aprilli õhtul kell 21.00 esines Sakala keskuse suurel laval esmakordselt elektrilist ning jõulist, ent samas viimistletud fusionit viljelev Rootsi ansambel Mats & Morgan.

Kontserti kuulas ka semiootikatudeng Georg Brinkmann Jazzkaare veebitoimetusest.

Muusikale andsid põhja koosseisu tuumiku, juba lapsest saati pimeda klahvpillimängija Mats Obergi virtuoossus ning Morgan Ågreni tehniline trummimäng, kellele sekundeerisid kitarrist Jimmy Ågren, bassimängija Tommy Thordsson ning klahvpillimängija Robert Elovsson.

Matsi & Morgani esitus oli tulvil ootamatusi. Kontserdi algul kõlas virgutav fusion, mis muutus järjest eklektilisemaks, kulmineerudes ainsa vokaalpalaga Matsilt ning seejärel agressiivse lõpuga. Ansambel mõjus oma terviklikkuses, kohatised soolod ei tõstnud esile pillimehi, viimased teenisid vaid ustavalt oma loomingut. Kogu kontsert mõjus seega omapäraselt jazzi piiridest väljuvana, mille teeneks kahtlemata Matsi ja Morgani suur iidol Frank Zappa.

Olgugi et nimeliselt toimub tänavuse Jazzkaare avakontsert järgneval päeval toimuv ball, oli juba Mats & Morgan kahtlemata väärikas avalöök, mis põhjamaise päikesena sulatas publiku lumest ning avas väravad jazzikevadele.

Arvamusi toimunud kontserist nõustusid jagama ka kohalikud muusikud ja asjatundjad:

Indrek Patte:”Kontsert jättis hea mulje, olin meeldivalt üllatunud. Ei tulnud kontserdile Frank Zappa pärast. Olin Matsist & Morganist eelnevalt lugenud ning tulin just neid kuulama.”

Mats Õun:”Ausalt öeldes tulin kuulama Zappa pärast. Ostsin nende videokasseti umbes 5 aastat tagasi Tartust ning ootasin midagi “Zappa´s Universe´i” sarnast. Samuti oleks võinud nende lavaline etteaste ning esitus olla energilisem: kui poleks olnud värelevat valgustust, oleksin peaaegu magama jäänud. Samas küll austan Matsi puhul igat saavutust ning teisalt, pole midagi salata, panid nad täiega.”

Tanel Ruben, jazzlöökriistamängija, ansambel Hinkus:”Mis seal ikka, kuulsin Matsi & Morganit juba neljandat korda. Varem olin neid näinud Rootsis. Nautisin. Alati kui lavale astuvad, on nad super. Aastate vältel on nad mõnevõrra muutunud, kuid sellegipoolest teevad oma asja. Isikupära võiks olla ka Eesti noorte muusikute eesmärgiks.”