Kontserdikaja: Reede: Rubina segas juudilaulud džässiks

30. aprill 2005

Reede, 29. aprilli õhtupoolikul kogunesid inimesed Sakala Keskuse väikesesse intiimsesse saali kuulama Sofia Rubina juudilaule. Loe, kuidas kontsert publikule meeldis.

Reedene kontsertpäev möödus maailmarütmide õhtu nime all. Veel aasta tagasi Jazzkaare pesamunaks kutsutud Sofia Rubina ei olnud sellel aastal enam noorim esineja, laval esines küps ja meisterlik muusik, kelle igast noodist pühendumust kiirgas. Vokaalselt võimekat esinejannat saatsid Raun Juurikas ( klahvpillid), Ara Jaraljan (bass), Brian Melvin (trummid), Marko Mägi (saksofon).

Kontserti käisid kuulamas ja publiku arvamust küsitlemas Helen Oja, Marit Mihklepp, Eliis Vennik ja Miina Mälgand Jazzkaare veebitoimetusest.

Berit (17), õpilane: „Esmane kokkupuude oli mul Sofia Rubinaga minu mäletamist mööda eelmise aasta Jazzkaarel. Sellest ajast olen koguni vist kõigil tema kontserditel käinud. Mind võlub juudimuusika. Sofial on kaunis hääl. Kontrabass jättis samuti sügava mulje.”

Helena ja Jaan-Eik Tulve, muusikud: „Viimase peal esitus. Sofia Rubina on lavaline, šarmikas, ja samas väga noor. Laval on ta praktiliselt lapsepõlvest saati olnud. Üleeile oli meil (ansambel Vox Clamantis) Hortus Musicuse ja Sofia Rubinaga kontsert. Lauljataris on totaalne vabadus, musikaalsus ja tundelisus. Tema muusikaline tunnetus ja mõte jooksevad koos. Idee realiseerub silmapilgselt ja hõlpsasti ja nii mõjusalt.
Ta julgeb loomingus igasugusu asju välja pakkuda, ei kahtle endas. Temas peitub veenvust. Eesti muusikamaastikul eestlaste kõhkluse seas päris harukordne nähtus! Pillimehed aga jäid kõvasti vokaalile alla. Sofia tohutu energiaga võrreldes jäid muule korrusele. Lauljatarile on Eestist arvatavasti võrdväärseid pillimehi keeruline leida. Laulja ei saa – ega tohigi – oma võimekust vaos hoida, aga samas ei saa ta sellega kompenseerida pillide puudujääki.”

Maria (16), õpilane: “Ütleks seda, et mina neid juudilaule võib-olla nii ära džässinud ei oleks. Iseenesest on Sofia Rubinal väga kihvt hääl ja tore on kuulata teda ning ma arvan, et talle tegelikult sobivad juudilaulud. Mulle siiski tundus, et improvisatsiooni kohad läksid natuke liiale.”

Hille (35), avalike suhete juht: “Ma teadsin, et Sofia Rubina laulab juudilaule, aga oli üllatav, et see talle nii hästi sobis. Siin ei olegi mõistusega midagi võtta, sest see läheb otse emotsioonidesse.”

Tiina (31), Pöffi korraldaja: “Kontserdi pealkiri oli juudilaulud ja mina tulin siia juudilaule kuulama, aga kuna see kontsert on Jazzkaare raames, siis on arusaadav, et laulud olid rohkem džassilikud. Mina oleksin oodnud rohkem traditsionaalsust, rohkem etnot.”

Mall ja Linda, õpetajad: “Kontsert sai valitud, sest meile väga meeldivad juudilaulud ning meile samamoodi väga meeldib Sofia Rubina, nii et kokku saigi meeldiva sümbioosi.”

Gerli (22), tudeng: “Värin on sees. Sellised head külmavärinad. Pasun oli hea. Positiivsed tunded. Aga ikkagi, süda jubedalt puperdab.”

Luule (49), riigiametnik: “Idamaine. Täielikult suhestub minuga. Samas istusin liiga ees, sest kohati oli tunne, et muusikud summutasid teineteist. Polnud nii emotsionaalne ja vahetu. Siin all istudes tappis kuidagi heli ära, nüansirikast laulu ei kuulnud. Vaiksemat osa kuskil vahel oleks ehk oodanud. Huvitav oli vaadata. Erinevaid juudi laule oleks võinud rohkem olla. Aga muidu see jazzi ja juudi laulude ühendamine sobib suurepäraselt, jazz tõstab rütmid kuidagi eriliselt esile.”