Reedeõhtune ajarännak kahekümnendate suitsusesse jazzilokaali

25. aprill 2015
Eliise Selisaar

24. aprilli õhtupoolikul sai Vabal Laval kuulda hiljuti Londonist õpingutelt naasnud Liisi Koiksoni voolavat, mahedat häält. Seekordne kontsert oli omamoodi tsitaat ning kummardus tuntud jazzilauljannale Billie Holidayle, kelle sünnist möödus aprillis sajand. Ka Liisit võis kuulda laulmas nii jazzi kui blues’i, ta esitas valiku Billie loomingust. Vahepaladena jutustas Koikson seiku blues’i-kuninganna elust ning muidugi tema põhilisest inspiratsiooniallikast ‒ südamevalu põhjustavatest meestest. Lugude valik oli sujuva ülesehitusega, mõnusalt kulgev ning oma jutustava laadi tõttu kergesti jälgitav. Muidugi ei saa mainimata jätta Liisit saatnud ja meisterlikke soolosid esitanud noori andekaid jazzmuusikuid: Jason Hunterit trompetil, Holger Marjamaad klaveril, Heikko Remmelit bassil ja Reigo Ahvenat trummidel. Muusikute omavaheline keemia oli veenev ning kuigi kontsert leidis aset suures Vaba Lava black box’i tüüpi saalis, võis ometi üsna kergesti tekkida tunne, nagu oleksimegi sattunud mõnda Billie Holiday päevilt pärit suitsusesse jazzilokaali. Peale kontserdi lõppu valgus saalist fuajeesse igal juhul rahulolevalt sumisev publik.
Kuulajailt küsis muljeid Eliise Selisaar.

Küllike (39), ametnik: „Minu jaoks oli positiivne üllatus Liisi areng, ma küll veidi tõrgun seda sõna kasutamast, sest ta on koguaeg olnud väga hea laulja, aga just areng jazzi poole, mis tänase kontserdiga minuni jõudis. Tundub, et õpingud Londonis on talle hästi mõjunud. Teiseks oli tõsine rõõm näha meie teisi jazzmuusikuid musitseerimas. Tore, et uus generatsioon on peale tulemas.“

Stuart (33), Eestis resideeriv inglasest ajakirjanik: „Kontsert oli tore, olen Liisi Koiksonit ka varem kuulamas käinud. Ta on üks põhjus, miks ma Eestist juba enne siia kolimist heal arvamusel olin. Kuulsin teda esimest korda, kui tulin Eestisse puhkusereisile, ta laulis ühel privaatkontserdil. Peale seda sai temast üks minu lemmikmuusikuid. Arvasin alati, et talle sobivad kõige paremini laulud, mis on talle kirjutatud või need, mida ta on ise kirjutanud. Ma polnud varem kuulnud, et ta esitaks teiste lauljate loomingut, see oli tänase kontserdi juures minu jaoks eriline. Samuti avaldas mulle muljet see, kuidas kogu ansambel koos töötas, tundus, et neil on omavahel head suhted ja see on väga oluline.“

Toomas (51), juht: „Täna sai kuulda kvaliteetmuusikat, mida iga päev ei kuule, see on selline muusika, kus tunnen iga heli. Eriti meeldejääv oli klaverimängija, mulle meeldib näha, et noored muusikud tulevad peale. Tõmmates paralleele kokakunstiga: leivalõikajaid on palju, aga neid, kes päriselt süüa teha oskavad, neid on märksa vähem.“

Jaanus (52), tegevjuht: „Muusika meeldis väga, aga seekord oli särtsu kuidagi vähe, oleksin oodanud veidi rohkem impulsiivsust. Niisiis väike kriitikanool sai ka lendu lastud. Üldiselt oli üle keskmise, aga ootasin natuke rohkemat.“

Agne (26), tudeng: „Olen Liisi Koiksonit üha enam kuulama hakanud. Mäletan hästi, millal see algas. Oli üks õhtu suvel, kui jalutasin Kalarannas ja siis kuulsin äkki lähedaloleva kohviku hoovis Liisit laulmas. Ma polnud tema muusikat varem väga palju kuulama sattunud, kuid sel hetkel ta kuidagi kõnetas mind. Seisin ja kuulasin kontserdi lõpuni. Sellest ajast kuulan teda tihti. Tänasega jäin ka väga rahule. Mulle meeldis, kuidas Liisi oli küll tema ise, aga samal ajal veidike ka Billie Holiday karakteris sees. Oli meeldiv, lähen igati hea tundega koju.”

„Billie Holiday 100″ ‒ Liisi Koikson & The Holidays
24. aprillil Vabal Laval

Koosseis:
Liisi Koikson ‒ vokaal
Jason Hunter ‒ trompet
Holger Marjamaa ‒ klaver
Heikko Remmel ‒ bass
Reigo Ahven ‒ trummid