Richard Bona mängulust

15. detsember 2014
Rahel Talts, Külli Haav ja Mari Koldits

Neljapäeval säras Nordea Kontserdimaja laval mitmekülgne, alati üllatav Richard Bona oma trioga. Bona oli Eestis juba neljandat korda ning seekordne kava erines eelmistest palju, nagu mõnelt külastajalt võis kuulda. Sel korral sai nautida mitmeid tuntud jazzistandardeid bändi põnevate arranžeeringutega, muusiku enda hittlugusid ja samas ka palju uusi ja huvitavaid muusikapalasid. Väga armsaks ja puudutavaks osutus pala Bona ühelt lemmikartistilt, kes on tegelikult hambaarst. Prantslase Sylvain Luci imelised kitarrihelid ja virtuoossed soolod tekitasid rahva seas ovatsioone ning Kuuba päritolu trummari Ernesto Simpsoni Ladina-Ameerika rütmid kütsid saali kuumaks. Kontserdi jooksul sai nii kaasa laulda, plaksutada, südamest naerda kui ka hingematvalt ilusaid kompositsioone nautida.

Kuulajatelt kogusid kontserdimuljeid Rahel Talts, Külli Haav ja Mari Koldits.

Alar (50), õpetaja: „Mulle väga meeldis. Ma olen kõikidel Richard Bona Eesti kontsertidel käinud ja mind hämmastab see, kuidas temas on mingi asi, millel ei ole nime, miski, mida loom tunneb ninaga. See, kuidas ta võtab rahva enda kätte ja mõnuleb sellega, on väga nauditav. Ta on iga kord sama, aga täiesti erinev ja üllatab alati.”

 

Kristjan Kallas, muusik: „Oli ju täitsa tore. Olen ühe korra teda enne kuulnud. Inimene, kes valis Jazzkaare kontsertidest Bona välja ja kes ikka teda kuulamas käib, jäi kindlasti rahule. Minu arvates oli seekord nagu lihtsamat teed pidi mindud – mängiti jazzistandardeid, gruuviti, jämmiti, puistati vahele muusikalisi ja jutulisi klišeesid. Tõsisemale muusikasõbrale võis see natuke jandiks kätte ära minna. Neid jazzistandardeid niimoodi suurel laval jämmi võtmes võib-olla ei viitsiks palju kuulata.”

 

Madis, puiduekspert: „Ma nägin juba enne kontserti ette, et Sylvain Luc määrab kontserdi, ja nii läkski. Bona on natuke haltuuramees, aga Zawinulimees ka. Ta on geenius, aga minu jaoks oli siiski Sylvain Luc täna parim.”

 

Kalju (42), projektijuht: „Väga äge, emotsionaalne, hästi hea muusika. Artist oli väga autentne igas suhtes – suhtlemine publikuga, laulmine. Bonal on väga hea huumorimeel ja kõik tuli nii lõdvalt, pani publiku kaasa tegema, naerma ja laulma – väga lahe!”

 

Anna (38), maalikunstnik: „Minu jaoks oli see kontsert kindlasti hästi põnev, sest see oli mul juba neljas Richard Bona kontsert. Mulle meeldib see, et ta on alati erinev. Kontserdi keskel hakkasin tundma, et nii kahju, et ta pole täna selline nagu eelmine kord, aga lõpus sain aru, et see on nii hea, et ta pole selline nagu eelmine kord. Tahtsin algul samasugust emotsiooni nagu eelmine kord, aga sain uue ja veel huvitavama. Täna mulle isiklikult hästi sobis selline muhedam, rahulikum ja melanhoolsem joon sellel kontserdil, sobis minu meeleoluga.”

 

Andrus Avarand (26), trummar: „Trummar oli äärmiselt musikaalne. Neil oli oma huumorisoon, üritasid ja pingutasid, et end Eestiga seostada. Kava oli kohati natuke arusaamatu, alustati küll „Tequilaga“ ja see on arusaadav, tõmmati ennast käima, turvaline algus. Lugude valik oli minu jaoks natuke suvaline, aga rahvale meeldis ja mängiti hästi. Vahet ei ole, mida sa teed, oluline on, kuidas sa seda teed. Antud juhul oligi nii! Ma pole ta loominguga väga kursis, kuigi nime olen näinud ja plaatidelt kuulanud, mitte süstemaatiliselt küll. Tean tema helikeelt. Mängiksin ise temaga koos, oleks väga mõnus. Täna tekkis selline tahtmine – et siis oleks kaks mustanahalist ja kaks valget laval.”

 

Maarja Haamer (28), jazziõpilane, Kaur Tiitus (36), saatja:

Maarja: „Väga hea oli. Meile väga meeldis. Kuna õpin praegu ise Otsa koolis jazzi, siis oli kasulik kuulata, kuidas head jazzi tehakse. Mulle meeldisid eriti need bossa stiilis lood.”

Kaur: „Mina kuulasin Richard Bonat teist korda ja mulle väga meeldisid need lood. Eelmisel korral ta mängis rohkem tuntud hitte ning oli rohkem äratundmisrõõmu. Siin oli uusi asju ja vigurdas rohkem. Nalja tegi ikka ka nagu eelmiselgi korral.”

 

Raul (41), insener: „Mulle väga meeldis, olen teda plaadi pealt kuulnud – tundub rahulik ja sügav. Kontserdil viskab nalja ja on lõbus. Kui veebis nägin, et ta siia tuleb, siis pikalt ei mõelnud. Polnud teda varem laivis ega selles koosseisus näinud. Kitarrist oli partnerina päris huvitav, tekkis väga hea duo.”

 

Milvi, kohanäitaja: „Väga hästi meeldis, väga-väga. Ta haaras kõiki ja rahvas läks kaasa, see oli kõige toredam. See muusika sobis hästi ka jõuluaega.”

 

Pia, Marie, Merle (ühel häälel): „Väga meeldis! Jäime väga-väga rahule! Nii autentne ja ehe. Terve saali oskas enda kätte võtta. Siiras ja lihtne, hääle poolest sametine. Mina olen suur fänn, käin kõikidel tema kontsertidel. Olen käinud neljal kontserdil Eestis ja mujal ka. Seekord oli muusika jazzilikum, eelnevalt on olnud selles Aafrikat, salsat, midagi Indiast.”

 

Arles Taal (41) ja Katre Eljas-Taal (noor):

Arles: „Väga lahe oli!”

Katre: „Mulle ka väga meeldis! Kuna ma siia tulles täpselt ei teadnud, millega tegu, siis üllatus oli väga positiivne.”

Arles: „Minu arust oli see väga lahe, kuidas rahvas pandi kaasa laulma.”

Katre: „See läks väga ilusasti, rahvas oli tubli, et hästi kaasa tuli.”

 

Piret (49), töötab tõlkebüroos: „Meeldis väga! Eriti meeldis see, et tal oli etniline juur tunda ja näha. Nähtavasti tunneb inimene end erinevatel lavadel ikka väga mugavalt. Ja tore oli see, et Eesti rahvas oskas ka laulda.”

 

Auli Lonks (20), pianist: „Ma istusin neljandas reas ja seega oli minu jaoks elamus väga vahetu, ma kuulsin ja nägin kõike väga lähedalt ja selles mõttes väga kihvt. Laulsin kaasa – nii pikalt pole ilmselt kunagi varem ühtegi nooti hoidnud, kui pikalt seda täna pidi tegema. Väga elavad ja säravad inimesed. Ja kitarrimängija avaldas väga muljet. Olid hästi pingestatud soolod. Samuti meeldis mulle väga selle trio juhi, ehk siis basskitarristi ja laulja oskus samal ajal laulda ning väga oskuslikult ja kiiresti bassi mängida. Päris äärmuslik –selline mahe ja isegi meditatiivne laulustiil, selline minimalistlik, aga samas samas sisemiselt ülimalt elav. Väga kihvt!”

 

Kaili-Angea Konno (43), kunstnik: „Käisin kolm aastat tagasi kuulamas ja siis mulle väga meeldis. Aga seekord oli minu meelest natuke liiga vähe laulu. Ma ootasin sama head häält ja lauluoskust, aga seekord oli seda justkui vähem. Mulle eriti ei meeldinud ka see flirt publikuga, seda läks nagu liiga paljuks… Jah, mingil määral oli see siiski ka hea. Siiski, vähemaks jäi seda muusikalist elamust.”

 

Maria Paiste (19), üliõpilane: „Kontsert ületas ootusi. Vahel ehk ei osutu instrumentaalmuusika publiku seas nii populaarseks, aga täna oli seda tunda küll. Muusikast tuli välja päikselisust, see viis rahva kaasa. Tegelikult isegi tundub, et vokaal ei ole üldse niivõrd tähtis. Seda enam, et ta pani rahva ka kaasa laulma. Väga lahe!”

 

Iljo Tooming (47), kitarrist: „Meeldis väga, üle ootuste! Just instrumentalistid olid väga avatud ja väga lahti. Sama projekti on ju vaadatud Youtube’ist, on eelnevalt infot kogutud, ja siiski ületas kontsert ootused. Ja seda ei arva ainult mina, vaid tõelised tippmuusikud Mart Soo ja Andre Maaker samuti. Väga fantastiline kontsert oli, nii emotsionaalses mõttes kui ka tehnilise väljendusrikkuse poolest. Avaldas muljet ka see, kuidas väljareklaamitud staar publikuga suhtles. Kõik täiesti super, ülivõrded kõige juurde.”

 

Külli Haav, veebireporter: „Kohati nii pinev, et hing jääb kinni, kohati eksootiline ja kaugele kandev. Kohati melanhoolne, kohati naljadega vürtsitatud. Seda kõike ühelt eriti osavalt ja lustakalt bassistilt, kes vokaaligagi hätta ei jää. Ja meie, saalisistujad, saime kaasa laulda, veidi itsitada ja tubli doosi sooja muusikat talverõskusesse kaasa.”

 

 

 

Richard Bona Trio (USA-Kamerun) 11. detsembril 2014 Nordea Kontserdimajas

 

Koosseis:

Richard Bona – laul, basskitarr

Sylvain Luc – kitarr

Ernesto Simpson – trummid