Kontserdikaja: Rivertribe’i etniline elektroonika lisas hoogu jazzisügisele

05. september 2005

Laupäeval, 3. septembril, haaras tantsulist etnojazzi viljelev Austraalia kolmik Rivertribe Rock Cafe publiku meditatiivsele, ent samas rütmiküllasele rännakule läbi maailmamuusikaspektri.

Laupäeval, 3. septembril, haaras tantsulist etnojazzi viljelev Austraalia kolmik Rivertribe Rock Cafe publiku meditatiivsele, ent samas rütmiküllasele rännakule läbi maailmamuusikaspektri.

Georg Brinkmann ja Marit Mihklepp uurisid publikult õhtu muljeid.

Lummavas muusikas ühines iidne kaasaegsega: elektroonilisi rütmipõhju täiendasid Mike Lane’i ning Jono Callow traditsioonilised löökriistad, didgeridoo jõulise kõla ning Simon Lewise klahvpilliharmooniate läbi lisandus etniline atmosfäärsus. Kontserdi vältel vaheldusidki tantsuenergiast tulvil palad rahu ning hingestatust evivatega, luues värviküllase helimaastiku, mis ühes visuaalse sõnumiga, Lane’i valitud videoklippidega moodustasid suurepärase esituse.

Publik vastas juba avalugudele tormilise aplausiga, tuline vastuvõtt tundus esinejaid mõnevõrra üllatavatki. Etteaste kõrghetkeks oli aga killuke Eesti kultuurist austraallaste muusikakatlas: rütmide taustal kõlanud setu rahvalaul oli kahtlemata kaunis ning südantsoojendav žest tõestamaks erinevate rahvaste ning traditsioonide unikaalsust tänapäeva globaliseeruva maailma keskel.

Rivertribe’i esitus oli kui omamoodi spirituaalsusest tulvil avatud raamat, mis võitis mitmetahulisuse läbi sügisese publiku südamed, pakkudes igaühele hingelähedast. Kahtlemata oli tegemist Jazzkaare sügishooaja ühe tantsulisima hoosammuga.

Enely (25), vabal ajal laulab ning mängib klaverit ja kitarri:”Kuulsin Rivertribe´ist Hommikutelevisioonist. Nägin katkendit sellest toredast bändist. Mulle lihtsalt isiklikult meeldib see stiil, kõik need miksitud asjad, etniline ja folgilik segatud elektroonilise muusikaga. Ostsin plaadi ka juba, väga mõnus. Ise tulin täna otse Riiast, aga sain sellise energia ja positiivse elamuse.”

Sander (20), tõsine üliõpilane:”Kontsert oli huvitav, kuid erilist elamust ei tekitanud, sest ise kuulan peamiselt raskemat muusikat (rock, metall). Omapärane, kuid lõpuks hakkas tüütama.”

Anneli (25), üliõpilane:”Läheksin nende pärast Austraaliasse! Võiksin seda elektroonika ja etno seost hommikust õhtuni kuulata. Minu arust on keegi isegi neid miksinud, tundub, et olen varem ka Rivertribe´i kuulnud. Otse live´ina pole sarnast muusikat varem kuulnud. Ikka eriti lahe, et kolm meest suudavad laval sellise asja kokku panna ja on ise veel sealjuures chillid. Jah, selles oli kõiksus, midagi tõeliselt olemuslikku. Aplaus korraldajatele ka.”

Tarmo (24), teeb tööd:”Üle ootuste hea. 100% minu maitse järgi. Seekord minult negatiivset kriitikat ei tulegi. See oli lihtsalt müstiline. Mulle on alati meeldinud muusika, mis veab su keha nii kaugele, et muusika ja keha saavad üheks. Kui olemasolevale elektronmuusikale lisada veel pärimusmuusika oma ilu ja keerukusega, siis saame kordumatu muusikalise kogemuse osaliseks. Muusikast oli tunda, et kollektiiv on avatud erinevatele kultuuridele. Rõõm oli tõdeda, et bänd on laia silmaringiga. Erinevatest kultuuridest ammutatud energia oli meeldival viisil segatud rütmi ja kaasajaga. Eriti hea meel oli bändi elava huvi üle meie rahvuskultuuri vastu ning nad olid sellest ka loo teinud. Ostsin plaadi ja küsin autogrammid ka.”