“Sa oled hea” on ülistus meloodiale ja meie emakeelele

03. november 2005

Lauri Saatpalu ja Katrin Mandeli kontsert innustas pöörduma tagasi 1960-1970ndate aastate Eesti levimuusika poole – nii kaunilt kõlasid nostalgilised viisid.

Juba kuuaega on meie muusikapoodide lettidel müügil elurõõmsate värvidega kaunistatud helikandja, mille ühte nurka on käsikirjaliselt kritseldatud „Sa oled hea“. Tegijad – Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel – tõid nüüd lindistatud lood reaalajas kuulaja ette. Viimane kontsert toimus 31. oktoobril Tallinnas Salme Kultuurikeskuse ajaloolises hõngus.

Kontserdil käis Katre Kasemägi Jazzkaare veebitoimetusest.

Kui rääkida lähemalt tegijatest, siis oma rutiinist olid välja pugenud Lauri Saatpalu ning Katrin „Kate“ Mandel, kelle erinevad tämbrid kõlasid ometi teatava sarnasusega. Au tuleks anda meie põhjanaabrist trummarile Petteri Hasale, kes on vastutav peaaegu enamus uute tollel plaadil olevate lauluseadete ees. Loomulikult tegid kaasa Raivo Tafenau ja Mihkel Matsala, kelle saksofoni ja trompeti soolod ning duod kõlasid mahedalt. Mihkel Mälgandi kontrabassi ning Peeter Rebase kitarri puhul oli tegemist tõeliste vastandite sobivusega. Värskust lisas tiibklaveril mänginud Raun Juurikas. Sellist kooslust kahjuks eriti tihti ei näe.

Valgus mängis. Vaheldusid kollane, roheline ja roosa. Lauri Saatpalu jõnksuvad sammud, kätega lennukiliigutused ning grimassid. Spontaansed naljad. Ettelugemine esitavate laulde heliloojate elust ja saavutustest. Tundus, et muusikud polnud laval mitte ainult uue plaadi tarvis, vaid meie oma emakeele pärast.

Arvatavasti poleks saanud noorem põlvkond teada, kui ilus on tegelikult see keel, mida me räägime päevast päeva. Esitletud plaat on üks meenutus meie keele mitmekõlalisusest ning kui palju häid heliloojaid ja sõnade autoreid on leidunud me kodumaa pinnal, kellest kahjuks vaid osake on esindatud „Sa oled hea“ kogumikus.

Meie vanavanematele tuttavaid igihaldjaid lugusid on värskendatud maheda jazzipisikuga. Selline muusika sobib pühapäeva õhtute sisustamiseks, kui päike hakkab loojuma ning kohvitass käes. Kõigile leidub midagi meelepärast. Tuleb vaid muretseda helikandja ning teada saada 60. ja 70. aastate eesti muusika mõtteviisist.