Saksa pillivõlurid lõpetasid Salme keskuses Kevadjazzi

17. mai 2008

Quadro Nuevo Tallinna-kontserdil plaksutati ning trambiti jalgu, nii et põrand põrus. Suurepärane punkt Kevadjazzile, kirjutab Marje Ingel.

13. mail Salme kultuurikeskuses toimunud Quadro Nuevo kontsert oli nagu tsirkuseetendus. Muusikalise elamuse täienduseks jagus seal ka parasjagu huumorit ja küllaga vaatemängu. Lisaks kõigele muule võis kontserdi vaheajal ja pärast kontserti osta ansambli plaate otse pillimeeste endi käest – nad tahtsid olla oma muusika täielikud peremehed ja suhelda oma publikuga ka siis, kui muusika juba plaadile salvestatud on.

Marje Ingel vahendab kontserdimuljeid.

Algusest peale kippus kuulajat kummitama deja vu tunne – kõik tundus nii tuttavlik, kuid ometi veidi võõrapärane ja saladuslik. Võõrapärasuse tingis ansambli repertuaar, mis sisaldas peamiselt vahemeremaade muusikat eri ajastutest, sekka pikiti ka oma lugusid. Samas andis just see Vahemere koloriit paladele kerguse, luues mulje salongimuusikast, mis kõlab kusagil kuurortlinnas taustaks, sellal kui sa pärastlõunase päikese käes peesitades varba vette kastad või hoopis mudavanne võttes uneled.

Loomulikult ei puudunud kavast ka tangod, kuid sealjuures mitte argentiina tangod – nagu rõhutas ansambli eestkõneleja Mulo Francel, meeldivatki neile just mujalt pärit tangod. Üks küsimusi, mida Quadro Nuevo liikmetelt tihti küsitakse, olevat: miks te mängite tangot, kui te pole argentiinlased? Iseenesestmõistetavale vastusele, et meeldib, lisaks toob Francel paralleeli – isegi ameeriklased mängivad ju euroopa muusikat, mängivad isegi Mozartit, olemata austerlased!

Teine sage küsimus, mis kvarteti liikmeid nõutuks teeb, on – mis on teie peamine tegevusala? Kuna on ilmselge, et nende põhiline tegevusala on ansambli Quadro Nuevo liikmeks olemine, võis niisuguse küsimuse esile kutsuda muusikute erakordne mitmekülgsus.

Kontserdil Salme kultuurikeskuses mängis igaüks neist vähemalt kolme pilli ning Mulo Francel näitas end õige omapärase multiinstrumentalistina. Nimelt mängis ta Sidney Bechet palas “Petite fleur” klarnetit ning samal ajal tõmbas viiulipoognat varvaste vahel hoides üle psaltri keelte! Loomulikult ei piirdunud pillimeeste võimed taolise trikitamisega. Igaüks neist oli eelkõige virtuoos oma instrumendil.

Nende pillimängu ülikõrget taset kuulates-vaadates tuli meelde eelmisel suvel Viljandi Pärimusmuusika Festivalil käinud ungari ansambel Besh o droM, kelle muusika on Quadro Nuevo salongiliku mahedusega võrreldes küll tublisti energilisem, kuid samavõrd virtuoosne. Kuna ka Besh o droM’i repertuaari kuulub Vahemeremaade muusika, tekib mulje teatavast sugulusest nende kahe ansambli vahel.

Quadro Nuevo’l oli jätkuvalt üllatusi varuks. Kui publik nad kontserdi lõpus esimest korda lavale tagasi plaksutas, võttis saksofonist Francel kätte kontrabassi ja bassist D. D. Lowka hakkas laulma-skättima. Järgmisena võeti käsile Hatšaturjani “Mõõkade tants” metsikult kiires tempos, kus muusikud pärast meisterlikku soleerimist oma põhiinstrumentidel ükshaaval pillid kõrvale panid ja vibrafoni juurde astusid. Loo kulminatsioonis trummeldati vibrafoni plaadikestel neljakesi kaheksal käel, lõpuks naasid kõik siiski oma mänguriistade juurde. Publik vastas sellele veelkordse marulise ovatsiooniga: trambiti jalgu, nii et põrand põrus, seejärel tõusis terve saalitäis rahvast püsti ja aplodeeris Quadro Nuevole seistes.

Muusikuil ei jäänud muidugi muud üle, kui veelkord lavale tulla ja ka seekord suutsid nad üllatada. Viimase loo esitasid nad ülivaikselt ilma võimenduseta, istudes lava äärel – publikule nii lähedal kui võimalik. Esituse tundlikkus ja publikuga suhtlemise intiimsus oli pisarateni liigutav. Siin avaldus pillimeeste meisterlikkuse skaala täies ulatuses.

Kontserdi kokkuvõtteks võib öelda, et kõik oli tasakaalus – salongimuuska mahedus ja hubasus, võõramaiste lugude eksootika, iidsed ja kaasaegsed meloodiad, muusikute virtuoossus ja lustakas show erinevail pillidel.

Koosseis:
Mulo Francel – saksofonid ja klarnetid, psalter
Robert Wolf – kitarr, bouzouki
Andreas Hinterseher – akordion, vibrandoneon
D. D. Lowka – kontrabass, löökpillid