Kogenud jazzihuviline aimas juba reede õhtul Telliskivi Loomelinnaku Punasesse Majja sisenedes, et midagi erilist on Shitney nimelise kollektiivi näol tulemas. Arvestades, kui vähe infot oli võimalik selle naisfuuriate trio kohta eelnevalt leida, oli ka raske midagi konkreetset oodata, aga Jazzkaare kodulehel oli siiski hoiatus, et publik saab raputatud julgete nootidega.
Võib öelda, et Maria Fausti, Katrine Amsleri ja Qarin Wilkströmi kontsert oligi ilmselt üks julgemaid etteasteid, mis seni Jazzkaarel nähtud ja kuuldud. Teatraalse oleku ning surmtõsiste nägudega heliprofessorid muljusid ja piinasid oma pillidest välja destruktiivseid toone; nende otsiv olek ning sellele vastavad otsivad helid tekitasid ehk paljudes küsimuse – „mis see on?“. Hea on siiski tõdeda, et õnneks muusikud ei alahinda publiku võimekust näha helis midagi enamat kui vaid meelelist naudingut. Helikunst, nagu ka iga teine kunstivorm, esitabki küsimusi ning tegeleb ka teemadega, mis ehk muidu hingesügavustes varjul püsivad. Kogu selle maailma ilu kontrastiks leidub alati seltskond ekspressioniste, kes soovivad piire painutada, fassaade lõhkuda, vastanduda. The Mount Fuji Doomjazz Corporation või juba veelgi tundmatum artist Phantom Levers tegelevad ehk sarnaste eksistentsiaalsete küsimustega, mis Shitney seekord laval lahti harutas. Loomulikult leidub piirialadel balansseerujaid muusikamaastiku varjudes veel palju.
Shitney kontsert oli kui portaal teispoolsusesse. See oli painajalikult intensiivne, libisedes vaid üürikesteks hetkedeks rahustavamate toonide juurde. Tugevalt moonutatud vokaale ja saksofoni saatsid ürgmürinad, lapselikult keksivad rütmid või maa-alused pininad. Tõeline dark matter, nagu Maria Faust ka ise vahepeal mikrofoni sosistas. Suureks miinuseks sai pidada vaid asjaolu, et kui üldse, siis just seda kontserti tuleks jälgida istudes – silmad kinni oma teekondadel kõndides ja mitte hilisõhtul oma väsinud jalgade püsti hoidmisele mõeldes.
Shitney
29. aprillil kell 23.30 Punases Majas
Koosseis:
Maria Faust ‒ saksofon, elektroonika
Katrine Amsler ‒ klahvpillid, elektroonika
Qarin Wikström ‒ vokaal, elektroonika, klahvpillid
Vaata kontserdi fotosid siit.