Kontserdikaja: Scofieldi võimas kitarrimaailm mõjus hüpnootiliselt

30. november 2003

John Scofieldi käes helises elektrikitarr nagu vulkaanipurse ja hillitsetud allikas. Hinnaalanduseta keerutas kitarriäss tulise improvisatsioonivalanguga pinge viimse piirini ning viskas järje mõnele bändikaaslasele. Laupäevaõhtune John Scofieldi kontsert kulges kõrgpinge sagedusel.

Tiit (41), muusikakooli õpetaja: “Niivõrd võimas oli, et ma ei oskagi midagi lisada.”

Hasso (55), ETV: “Normaalne. Hea oli teda jälle üle pika aja kuulata. Viimati käisin ta kontserdil Nõukogude ajal. Mehed on tasemel. Oma ala meistrid. Täiesti filigraansed. Viimase peal.”

Mihhail Vladislavlev (46), teleajakirjanik: “Meeldis väga. Olen küll John McLaughlini suur austaja, kuid Sco on ikka jazzkitarrist number üks! Kas seda, mida ta täna mängis ka jazziks nimetada saab, on iseküsimus… Jazzil ei ole kindlaid piire, see on lihtsalt väga hea muusika. Erinevate katsetustega on alati artistidel oht publiku kaotada, näiteks traditsioonilise jazzi austajate näol. Scol on sellise nimega artist, et temal seda hirmu enam ei ole. Kunagi, kui teda Varssavis kuulmas käisin, toimus kontsert parteihõngulises hoones. Täna ka. Tahaks teda ka mingis jazzklubis kuulata.”

Anu (41) ja Mare (40), IT-spetsialistid: “Kõige paremini jäi meelde viimane lugu: see ballaad eristus ülejäänud kontserdist. Me ei olnud enne Scofieldiga kokku puutunud. Teadsime vaid, et ta on hea ja siia tulles ootasime elamust. Ja selle loomulikult ka saime. Üldiselt meeldisid need lood rohkem, kus kasutati vähem arvutit, kuid need elektroonilised lisandid tegelikult ei seganud.”

Mart (35), müügijuht: “Istusin suhteliselt eespool, kus heli oli hea ja laval toimuv hästi näha. Absoluutne kõrgtase, millele ei ole vastu vaielda isegi siis, kui ei ole lemmikstiil. Milline vabadus hullumeelsetes improvisatsioonides! Kui Scofield improviseerima hakkas, väljendus tõusev pinge vist küll igas tema kehaosas, ta oli pilliga nagu üks. Huvitav oli jälgida tema miimikat.”

Mihkel Mälgand, kontrabassi mängija: “Mulje on loomulikult suurepärane. Tohutu power, energialaeng. Minu jaoks festivali parim kontsert! Kontserdi vahetu energia on midagi hoopis teistsugust kui sama muusikat plaadi pealt kuulata.”

Muljeid vahendasid Anneli Lepp , Grete Soosalu ja Tõnis Tatar.