Kontserdikaja: Siim Aimla: kunst loob muusikale kultuurse õhkkonna

30. november 2003

Trio Aimla-Akulin-Vaigla oli sama kirev ja meeldivaid üllatusi pakkuv kui kunstnik Toomas Vindi maalid, mis rippusid kontsertpaiga seintel. Muusikud olid täis energiat ega kartnud eksperimenteerida huvitavate kõlavärvidega. Publik võttis viimsegi helipiiksu soojalt vastu.
Kuulajaid oli nii noori kui vanu, nii muusikaga tegelejaid kui niisama huvilisi. Tänu soodsale asukohale ning Vabaduse Väljaku poole kutsuvalt avatud akendele jõudis kontserdile ka juhuslikult mööda minevaid inimesi.
Esinemisega jäi rahule ka trio eestvedaja Siim Aimla. “Vastuvõtt oli soe. Publiku reaktsioon meeldiv ja heatahtlik Mõnus oli mängida”.
Ka varem kunstihoonetes mänginud saksofonist nentis, et sellistes kohtades esinemine loob erilise kultuurse õhkkonna. Kuid ta tunnistas, et seintel olnud maale ta muusikaliste ideede allikatena ei kastutanud.
“Ega alati ei peagi võtma mõtteid väljastpoolt, sest tihti inspireerib muusika ise juba piisavalt.”
Siim Aimla, kes on Soomes sarnases projektis osalenud (tookord koosnes bänd bassist ja kahest saksofonist) tunnistab, et sellises koosseisus on raskem mängida, kui tavalises ‘bass-trumm-harmoonia-solist’ bändis. “Pulsi eest tuleb siin ise hoolt kanda. Kuid samas see on arendav. Sellise grupi jaoks on vaja eraldi sätteid, et asi toimima hakkaks. Ja väga tähtsad on keskendumine ning täpsus.”

Lisaks pühapäeval toimunud kontserdile astub Siim Aimla üles ka teisipäeval Estonian Dream Big Bandi koosseisus koos Randy Breckeriga (USA). “Jazzkaare esinejatest loodan minna kuulama John Scofieldi ja kindlasti ka Earth, Wind & Fire projekti” lisas muusik lõpetuseks.

Grete Soosalu Jazzkaare pressikeskusest