Silmi jätkus vaid Sara Mitra jaoks

28. september 2007

27. septembril Tartus esinenud Sara Mitra säras mitmekesise kava ning julge häälekasutusega. Laura Paju jäi väga rahule.

Sara Mitra üllatas Tartu publikut sügavalt isikliku kavaga. 27. septembril Athena keskuses toimunud kontsert avas tee Sara isikupärasesse maailma, kuhu mahtusid nii kuulsad jazzistandardid kui ka omalooming. Kontserdil käis Laura Paju.

Suurbritanniast Eestisse saabunud lauljatar Sara Mitra ja šoti pianist Paul Kirby esinesid koos kohalike tipp-muusikute Taavo Remmeli ja Tanel Rubeniga, moodustades professionaalse ja hästi toimiva koosluse.

Kontserdi alguses esitati pala „I Only Have Eyes For You“, millest kumas läbi Sara optimistlik ja soe ellusuhtumine. Tõepoolest, särava esinemismaneeri ning iseäraliku häälekasutusega suutis lauljatar otsekohe kuulaja tähelepanu võita. Teised bändiliikmed jäid kuni instrumentaalnumbriteni suhteliselt tagaplaanile. Kontserdi jooksul sattusid muusikud aga üha enam hoogu, mistõttu lõpulugu „Jilted Woman Blues“ mitu peadpööritavat soolonumbrit välja kandis.

Cambridge ülikoolis klassikalise lauluga alustanud Sara Mitra puhul võlus siiras isikupära. Ehk on tema esitus just seetõttu nõnda lummav, et lauljatar jazzis suuresti iseõppija on olnud. Ühes intervjuus mainis ta, et kasutab oma häält kui orkestrit. See on tõesti üks isevärki orkester, mis ei pelga kriisata ja seejärel pehmelt suikuda, ootamatult crescendoga alustada ja otsekohe diminuendosse vaibuda.

Ometi pole tegemist pelgalt ühe hästi toimiva masinavärgiga, mis tehniliselt üllatada suudab. Sara laulud peegeldavad eranditult sügavalt isiklikke läbielamisi, millest ta ka lugude vahepeal köitvaid pajatusi loob.

Kuigi jazzistandardite tõlgendused olid huvitavad, pakkusid tõelist hingetoitu just Sara omaloomingulised palad. Nende ballaadide elav jutustus viis meid maailma, mille tempo ja helisagedus iseäranis usutavalt mõjusid. Optimistlike palade kõrval andsid tooni ka nukramad lood, mille puhul lauljatar oma hingelisi läbielamisi ausameelselt tunnistas. Euroopalik jazzileedi näitas oma iseloomu ja seda vägagi rõõmustaval moel. Vajadusel aeglustas ta sambarütmid hingamisega sünkroonseks ohkeks ning ei peljanud sugugi iseomast stilistikat arendada.

Inglismaa ühe originaalseima ja tunnustatuma pianisti Paul Kirby mäng oli põnev ja tehniliselt keerukas. Siiski tõmbas põhitähelepanu endale Sara Mitra, kes nii vokaalselt kui ka visuaalselt heas mõttes domineerima jäi. Tõelise üllatusena mõjus kontserdi teise lisaloo valik – see oli „What a Wonderful World“. Riskantne klassika ei tundunud neliku esituses üldsegi kulununa, vaid pani huvitatult nüansse kuulama.

Üle pooleteise tunni kestnud kontserdi ajal võis igavust tundmata tõelise katarsiseni jõuda. Tahaks loota, et ühel heal päeval ka Sara Mitra üleni omaloomingulist kava kuulda saab.

Sara Mitra ja Trio Kirby-Remmel-Ruben 27. septembril Athena keskuses
Sara Mitra (vokaal), Paul Kirby (klaver), Taavo Remmel (bass), Tanel Ruben (trummid)