Sirp: Jaak Sooäär „… meie progressiivsust märgati”

26. veebruar 2010

Veebruari alguses viibis Eestis 80 Euroopa muusikakõrgkoolide pop- ja jazzmuusika osakondade esindajat, et pidada maha aastakonverents.

5. ja 6. veebruaril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Euroopa Konservatooriumide, Muusikaakadeemiate ja Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (AEC – Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen) popi- ja jazziplatvormi aastakonverents, kus osales 80 Euroopa muusikakõrgkoolide pop- ja jazzmuusika osakondade esindajat.

Marje Ingel annab 26.02 Sirbis ülevaate toimunust.

AEC liikmete hulka kuulub 269 Euroopa professionaalsele muusikaharidusele spetsialiseerunud organisatsiooni. Konverentsi üldteemaks oli „Konservatooriumid tänapäeva ühiskonnas”, mille raames käsitleti pop- ja jazzmuusika-haridusega seotud võimalusi ja probleeme. Põhiettekannetega esinesid Don McLean (McGill University, Montréal, Kanada), Erling Aksdal (Norges Teknisk-Naturvitenskapelige Universitet, Trondheim), Joe Townsend (Trinity College of Music, London) ning Udo Dahmen (Popakademie Baden-Württemberg, Saksamaa).

Konverentsil jäi kõlama tõdemus, et lääne senises muusikahariduses domineeriv traditsiooniline instrumendiõpetuse erialatund, kus viimistletakse individuaalseid tehnilisi ja interpretatsioonilisi oskusi, ei pruugi tänapäeval olla enam piisav, sest ei valmista muusikut piisavalt ette tulevaseks erialaseks tööks.

Muusikahariduses soovitati üle minna projektipõhisele õppele, nii et tudengid lahendaksid loomingulisi ülesandeid nende tulevase ametialase tegevusega lähedases keskkonnas. Avaettekande pidas konverentsi ainus külaline väljastpoolt Euroopat, McGilli ülikooli Schulichi muusikakooli dekaan Don McLean Montréalist, andes ülevaate võimalikest õpetamisja uurimissuundadest muusikakõrgkoolides. Ta juhtis tähelepanu sõna „konservatoorium” paratamatutele kaastähendustele, mida peaksime teadvustama, et nende mõnigi kord piiravast mõjust vabaneda ja täita see mõiste uue sisuga.

Ettekande juhtlausega „Konservatooriumid, tõuske oma nimest kõrgemale!” ärgitas McLean ületama konservatiivset lähenemist muusikaharidusele, traditsiooni konserveerimise asemel seda renoveerima ning integratsiooni ja innovatsiooni kaudu rikastama. McGilli ülikoolis on muusikauuringud täielikult integreeritud kõigi ülejäänud teadusaladega. Interdistsiplinaarsusele lisandub žanriteülesus, tasakaalu leidmine pillivaldamise oskuste ning loomingulisuse arendamisel ja õpetamisel, samuti suhtlemisoskuse arendamine.

Elavat vastukaja tekitas Erling Aksdali ettekanne „Fundamentalism vs. kultuuriline suhtelisus ehk žanrite probleem”, mis oligi rohkem mõeldud küsimuste tõstatamiseks kui nendele vastamiseks. Iseõppijana on Aksdal muusika kuulamise järgi õppimise kindel pooldaja ning võrdles seda oma ettekandes lapsena emakeele omandamisega. Nii õpitaks erinevaid muusikastiile või -žanre kuulmise järgi kui keelt ning ka improviseerimine vastava žanri või stiili piires ei tunduks tudengeile võõrastav, kui neil oleks tänu kuulmise abil õppimisele „keele” reeglistik selge. Samuti rõhutas Aksdal, et tuleks loobuda eurotsentrismist, arvamusest, nagu oleks 12 tooni muusika universaalne põhikomponent, kuigi maailmas on kultuure, kus heli tämber on palju olulisem kui kõrgus. Seda enam, et lääne klassikalise muusika automaatne eelistamine muusikahariduses on vastuolus UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooniga.

EMTA sai võimaluse konverentsi võõrustada tänu välissuhete prorektori Marje Lohuaru ning jazzmuusika osakonna juhataja Jaak Sooääre rahvusvahelistele kontaktidele ning eelnevale koostööle. Professor Lohuaru peab EMTA tugevaks küljeks improvisatsiooni professuuri, mida pole kaugeltki igas Euroopa muusikakõrgkoolis. Olulise komponendina sisaldavad improvisatsiooniõpet ka siin korraldatavad rahvusvahelised suvekursused „Crossing borders”, mille Euroopa komisjon nimetas 2008. aastal Euroopa edulooks.

Loe täispikka artiklit ajalehest Sirp.