Vene Kultuurikeskuse paljukuulnud seinu ning tervet saalitäit bossahuvilisi paitasid reede õhtul esmalt kuulsa Paula Morelenbaumi samethääl ja teisalt teda saatva kahe suurepärase instrumentalisti virtuoossus. Saalisistujaile (kuigi paljud vast istuda ei tahtnudki!) said osaks nii traditsiooniline, kohati nii äraviivalt melanhoolne bossanoova, kui ka tehniliselt täiuslik instrumentaalsus, mis ka üksi ja iseenesest oleks kindlasti terve kontserdi edukalt täita suutnud.
Trio igatepidine võimekus ja lust lubas neil esitada nii tuntud klassika kui ka pop-rock’i arranžeeringuid ise oma tegevust nautides ja naljagi visates. Eraldi sooviksin esile tuua trompetisti (vile)mängu ja (elektroonilisi) toimetusi, mis minu siit, Maarjamaalt kuhugi müstilisusesse ära viisid… Ja lõppude lõpuks sai publikki lisaloo ajal oma lauluhääle valla lasta – tants jäägu seega järgmiseks korraks.
Laura ja Tiit, kooselupaar: „Emotsioonid on vägevad, aga ei oska veel neid sõnadesse panna… Kontserdi pikkus oli just selline, et said oma rütmilise särtsu kätte! Jõulujazz on isegi parem kui Jazzkaar ise, sest sellisel pimedal ja külmal ajal taolised rütmid sobivad eriti hästi.“
Toomas koos õe Tiinaga: „Väga kihvt ja lahe, üleüldse oli see kontsert üks ootamatu üllatus. Kahju ainult, et pidi oma toolis kammitsetult istuma. Eksperimenteeriti, improviseeriti kõvasti, ja see kõlapiltide mitmekesisus oli ikka väga vinge! Alul kasutati rohkem sellist jäigemat sound’i, millesse pärast lisandus Paula soe hääl. Trompetisti vilepartii oli ikka üliäge – pane silmad kinni ja näed hoopis üht teist tuntud „vilemeest“. Oleme Morelenbaumi ennegi kuulanud, väga vahva.“
Tsuma (muusik), Anatoli (Raadio 4), Dmitri (maalikunstnik):
Tsuma: „Olin ka 1997. a kontserdil. Väga head muljed, palju elektroonikat. Hea energeetika, mitmekesisus. Huvitavad olid tuntud hittide versioonid oma harmooniliste ja ootamatute lahendustega: lugu algab, aga edasine oli tihti üllatuseks. Tehniliselt ikka väga hea!“
Maris ja Ago, vabakutselised jazz’i-sõbrad: „Väga meeldis, oli meie jaoks selle aasta Jõulujazz’i esimene kontsert. Esimene pool oli selline aeglasem, hiilivam. Aga meie noorte inimestena tahaks ikka, et ka jalg tatsuks ja selline istuv olemine taolise kontserdi puhul pole vast see kõige parem.“
Omar, tütred Kadri ja Annabel (10a pianist) ja ema:
Omar: “Väga hea oli. Esimesed kaks lugu meeldisid mulle kõige rohkem. Oli küll modernne, aga mitte liiga, ei tapnud seda muusikat, mis lugudes sees oli. Klaverimängija oli suurepärane, samuti vilistaja.“
Annabel: „Mõnus tunne oli kogu aeg sees, see tähendab, oli tehtud tööd, et publikule seda kõike ilusat edasi anda.“
Ema: „Midagi niisugust pole jälle kuulnud, vana hea bossanoova – ja räppigi sisse toodud. Tohutu töö viimse minutini välja, kõik panid täiega. Täname.“
Kristina ja Aare, tulevased abikaasad: „Väga positiivne, oleks tahtnud püsti tõusta ja tantsida. Hoiame saadud tunnet edasi!“
Viivi, klienditeenindaja: „Too rongilugu meeldis kõige rohkem, mis tahes pealkiri tal ka ei olnud. Ja see lugu, kus trompetimees vilistas (või tegid seda pillid?). Mõnusad mix’id klassikalisest bossanovast. No see trompetimees oli ikka väga muhe, ja see, kuidas ta neid nuppe ja taldu vajutas pidevalt, samaaegselt pilli puhudes, see oli omaette vaatepilt… Ja üks tegelane krõbistas mu kõrval kommi süüa, see sobitus miljöösse oivaliselt…“
Paula Morelenbaum & Bossarenova 5. detsembril 2014 Vene Kultuurikeskuses
Koosseis:
Paula Morelenbaum – vokaal
Ralf Schmidt – klaver
Joo Kraus – trompet