Kontserdikaja: Sooäär-Kalima – see on 90% improvisatsioon

30. november 2003

Väravatorni väike saal on pühapäeva 18. aprilli pärastlõunal inimestest pungil. Mõned ei mahu istumagi. Ilmselt ollakse juba varasemast teadlikud, et kitarrist Jaak Sooäär juba pettuma ei pane, pigem sada protsenti vastupidi. Koos Kalle Kalimaga suudetakse ruumi tekitada vaba õhkkond ja nende emotsioonilise kahekõne peale vajub lahti nii mõnigi suu.
Korra viib aknast tulev tugev tuulehoog neil pultidelt noodid, kuid see pole takistuseks. Vastupidi. Kaks kitarrivirtuoosi saavad sellest pigem innustust. Loomulikult kuulub asja juurde ka väike show, kus ähvardatakse kitarri vastu maad lüüa, teeseldakse, et unustati mängima hakata jne.

Pärast kontserti õnnestub Kaisa Tahlfeldil Jazzkaare pressikeskusest muusikuid natuke kinni pidada ja juttu ajada:

Kuidas te üksteisest kuulsite?
Kalima: “Mina kuulsin Jaagust esimest korda oma sõbra Mikko käest, et on üks hull Eesti kitarrimängija. (nerulagin) Siis kuulsin veel ühelt sõbralt tema kohta ja hakkasin mõtlema, kes see tüüp küll olla võiks? Ja siis me mingil hetkel kohtusime…”

Sooäär: “Tegelikult on lugu nii, et me mängime nii Soomes kui Saksamaal samade inimestega. Lihtsalt see noorem kaasaegse jazzu seltskond Berliinis, Põhja-Euroopas, Baltimaades ja Skandinaavias on omavahel hakanud kohtuma aina rohkem ja rohkem, kuulanud üksteise plaate, kontserte. Ükskord Berliinis me jämmisime koos ühes klubis ja…”
Kalima: “… ja oli nii jah, kõik sosistasid, kes need on!? Siis umbes kolme aasta pärast me mängisime esimest korda koos Helsingis.

Kuidas lood sünnivad ja kuidas proov välja näeb?
Kalima esmalt naerdes:”Tänaseks prooviks me harjutasime umbes tund aega.”
Sooäär: “Ma sain Kalle käest mõned akordid kolmapäeval ja siis me mängisime viise, mida mõlemad teame.”

Kui suure osa kontserdist moodustab kohapealne improvisatsioon?
Kalima: “See on 90% improvisatsioon. Kui sul on partneriga ühine keel, siis pole vajagi koos harjutada. See on rohkem kuulamine, mis juhtub. Siis lihtsalt proovid teha muusikat. Me harjutame 15-20 aastat kitarri, selleks et osata kuulata ja reageerida kiiresti. Seega asi pole mitte proovide tegemises… isegi üksinda harjutades või koos teiste bändidega harjutades me õpime suhtlema omavahel.”

Kas te plaanite koos ka mõnda suuremat projekti?
Kalima: “Me pole sellest veel rääkinud, aga võib-olla.”
Sooäär: “Kõik meie sõbrad mujal maailmas tegelevad oma projektidega ja kõigil on hakanud järjest paremini minema. Tegelikult on see ju võit meile kõigile ja see annab meile kõigile rohkem võimalusi. Partei on meie kohta natuke palju öelda aga…”
Kalima: “…sina lähed näiteks Berliini mängima ja… Jah, see on avanud meile kõigile rohkem võimalusi.

Jaak Sooäär, te olete hetkel ka õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Kas noori jazzkitarriste on ka palju peale kasvamas?
Sooäär: “On küll. Tegelikult Eestis on ju palju häid noori jazzkitarriste ja suures osas on see tänu Mart Soole, kes on hetkel õppejõud G.Otsa nimelises muusikakoolis ja kes oli ühtlasi ka minu õpetaja.”

Kas sellel Jazzkaarel on ka mõni eriline lemmik, keda kindlasti peab kuulama?
Sooäär: “Homme (19.04 – toim.) on Marc Ducret, kes annab ka workshopi muusikaakadeemias. Kindlasti soovitan kuulama minna Joyce´i, kes on minu enda üks lemmikutest. Muidugi ka New Jungle Orchestra, kus ma ka ise mängin. Nendega me esineme enne siinset kontserti ka Riias. DuOud on kindlasti ka üks huvitav bänd.

Kas käisite eile ka Supersilentit Rotermanni Soolalaos kuulamas?
Sooäär: “Jah, käisin küll ja väga meeldis. Kuigi Rotermanni Soolaladu ei ole akustiliselt just kõige parem koht selliste kontsertide korraldamiseks. Selle tõttu see kontsert kindlasti kaotas mõnevõrra, aga muusikud olid vägevad.”

Kalle Kalima, te olete kirjutanud kolm lugu pealkirjadega “Squash”, “Tennis” ja “Ping-Pong”. Kuidas on need lood sündinud ja millest sellised pealkirjad? Kalima: “Need on nagu kolm tantsu. “Squash” on keskmise tempoga tants, “Tennis” on aeglane tants ja “Ping-Pong” on kiire tants. Ühesõnaga kolm tempot – adagio, allargo, allegro.”
Seletades lahti pealkirju, teeb Kalima iga tantsu juures vastavale spordialale vastavat iseloomulikku liigutust tantsisklevalt kaasa.