Spyro Gyra muusika on nagu ameerika unelm – pehme ja helge, paneb publiku lootusrikkalt kaasa nõksuma ja nelikümmend kolm aastat tegutsenud bändi ning ka kuulajad naeratama.Koosseisu liikmed on oma instrumentide ja muusikaga nii kokku kasvanud, et pillid tunduvad mängijate käepikendusena.
Kuigi fusionit ja smooth jazzi kuulatakse tihtipeale taustaks, oli Spyro Gyra elavas esituses kuulamine ja sellele keskendumine väärt kogemus. Muusika, eriti jazz, ei pea nautimiseks olema kompleksne ja rohkete variatsioonidega küllastatud. Lihtne ja isegi etteaimatav helikeel toimib suurepäraselt, saab lihtsalt nautida hetke ja lootusrikkaid helisid, mis räägivad muusika tegemise naudingust. Viimast oli nii kuulda kui muusikute lavalisest suhtlusest näha. Kuigi eestlased võivad karta, et ameerikalik alatasa naeratav stiil pole lõpuni siiras, võib vahelduseks pigem mõelda, et kui inimesed on üle neljakümne aasta üht asja koos vedanud, siis loomulikult naudivad nad oma tegevust ja isegi väga.
Läbi rohkete soolode saime tuttavaks kõigi bändi liikmete ja nende isikupärase stiiliga.Dialoogide ja erinevate kooskõlade kaudu sai publik tunda ka nende head suhtlemisoskust. Loomulikult ei puudunud ka sellelt kontserdilt üllatused – nii kõlas kitarrist Julio Fernandeze esituses üks autentne Kuuba muusikapala, kus mees ise laulis.Saksofonist Jay Beckenstein aga tõestas, et pole mingi probleem mängida korraga nii sopran- kui altsaksofoni.
Kontserdikülastajate elamused kogus kokku ja pani kirja veebireporter Minna Sild.
Kadri-Liis (psühholoog): See ei ole minu lemmikjazzisound, aga mulle meeldib kogeda uut, avardada oma meeli ja teatud hoiakutel minna lasta. Selles suhtes hea kogemus.Väga meeldisid soolod, nende kaudu tuli koosseisu väärtus kõige rohkem esile. Tavaliselt naudin selliseid elamusi, mis pakuvad rohkem ootamatusi ja värskust, näiteks nautisin väga Meshell Ndegeocello kontserti ja tema iseteadlikku hoiakut.
Martin (kommunikatsioonijuht): Laval olid ikka täielikud professionaalid. Nad mängisid väga täpselt ja samas nautisid täiega, tundsid ennast nii vabalt. Väga ägedad soolod, väga ägedad duetid, väga ägedad triod ja väga äge kvintett, aga ühtegi kvartetti ei olnud – nad ei jätnud kedagi üksinda välja, mängisid kas kõik koos või väiksemate puntidena. Bassikitarristil oli oma keel,mängu ajal ta muudkui rääkis midagi omaette. Klahvimees oli teistega uskumatus sünkroonis. Väga mõnus, kuidas nad terve aja omavahel naljatlevalt suhtlesid, kas siis pilkude või märkide abil.
Marko (ettevõtja) & Margit (hotellindus):
Marko: Suurepärane bänd ja suurepärased soolod. Esimest korda kuulsime neid laivis ja väga meeldis. Kindlasti olid nad 1980-ndatel väga kuum kollektiiv. Olen külastanud korduvalt Pori Jazzi Soomes ja neid ka seal kuulnud.
Margit: Tavaliselt kuulan teistsugust muusikat, olin esimest korda jazzikontserdil. Ostsime piletid juba eelmisel aastal pikalt ette ja jäime otsusega väga rahule.
Taavi (IT-spetsialist): Väga positiivne kogemus, väga hea heli ja väga head esinejad. Olen esimest korda Jazzkaarel, tavaliselt kuulan rohkem metalit. Seekord kutsus isa kaasa ja ma ei pidanud pettuma.
Spyro Gyra
Nordea kontserdimajas, 24. aprillil
Koosseis:
Jay Beckenstein – saksofonid
Tom Schuman – klahvpillid
Julio Fernandez – kitarrid
Scott Ambush – bass
Lionel Cordew – trummid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.