Steinar Raknesi lummav ühemeheorkester

01. mai 2016
Liina Hints

Üks mees, üks kontrabass, orkestri jagu muusikat ja helidest tulvil saal – Norra erakordseim kontrabassimängija Steinar Raknes leidis oma tee Eesti publiku ette! Rokist, kantrimuusikast, folgist ja bluusist inspireeritud karismaatiline kontrabassist ja lummava häälega vokalist Steinar Raknes, kes on avaldanud kaks sooloalbumit ning teeb aktiivselt koostööd ka saami joiulauljatega, astus Jazzkaare lavale üksi, ent laskis publikul uskuda, et nende ees on terve orkester oma alternatiivses koosseisus. Muusikule omapäraseks saanud helikeel on kergesti äratuntav, tema loomingus kohtuvad kontrabassivariatsioonid ja madal bassihääl, akustika ja elektroonika, klassikaline kantrimuusika ja alternatiivne rokk. Kontrabassikeeled võivad kõlada kui elektrikitarr, pilli kerest saavad trummid ning bassihäälest kõrge ümin – selle mehe jaoks ei ole miski võimatu.

 

Muljeid ainulaadse kontserdielamuse kohta uuris publikult Jazzkaare veebireporter Liina Hints.

 

Liisi (26): „Võin vist julgelt öelda, et nii ägedat ühemehebändi ei ole ma enne kuulnud ega näinud. Raknes suutis lava niimoodi ära täita nagu esineks seal koos temaga terve orkester – kinnisilmi oleksingi seda arvanud. Kõige huvitavam oli minu jaoks see, et ta tõesti tegi seda kõike kontrabassi abil. Vaheldus meeldis ka: mõni laul oli kerge ja südamlik, teine arenes päris rajuks. Ühesõnaga vau!”

 

Johannes (38): „Sellises võtmes polegi Depeche Mode’i lugusid veel kuulnud, ehkki olin vanasti paras fänn. Kontserdi kohta: mulle väga meeldis! Helikeel oli väga mitmekesine ja ta saavutas selle vaid kontrabassi abil. Tehnilised vidinad olid sealjuures samuti huvitavad – see, et vahepeal kõlas tema kontrabass nagu elektrikitarr või mõni muu instrument, et ta laule aeglustas, taustale pidevalt elemente lisas ja et see kõik suurepäraselt kulmineerus – selleks peab pilli paremini tundma kui oma parema käe sõrmi. Tema lugudel oli veidi ameerikalik atmosfäär, aga see ei muutunud häirivaks – pigem lausa vastupidi.”

 

Tiina (51): „Teate kui hea on tulla Jazzkaarele ja päevad läbi andekaid inimesi vaadata… Tore on kohe näha, kui inimene midagi tingimusteta valdab ja seda teistega jagab. Steinar Raknes on selle koha peal sobiv näide: lihtsalt super! Oli kiiret, oli aeglast… Kes sõnu tähele pani, sellele meeldis ilmselt veel rohkem. Lisalugu läks mulle eriti hinge, sest see, kuidas publik kaasa laulis, kõlas nagu päris inglikoor, kõik oli puhas ja südamlik.”

 

Kristi (31): „Huvitav, kas keegi peale minu imestas veel selle üle, kui suur hääleulatus sellel mehel on… Muidu laulis ta ju kenal kõmiseval bassihäälel, aga vahepeal ümises palju kõrgemaid noote kui mina suudaksin esile tuua. Ehkki visuaalselt oleks ilmselt mõnusam olnud neid lugusid suure koosseisu esituses näha, mistõttu ma nimetaksin seda n-ö „silmad kinni” kontserdiks, oli siiski hämmastav, et kogu lava ja saal tema muusikaga absoluutses mõttes täitusid. Ta pühendas ühe loo oma pojale, selle laulu peale tikkusid lausa pisarad silma, nii siiras ja kena oli.”

 

 

Steinar Raknes
Vabal Laval 30. aprillil 2016. a

 

Koosseis:
Steinar Raknes – kontrabass, vokaal

 

Vaata kontserdi fotosid siit.