Stiilne nüüdisjazz Atlandi ookeani mõlemalt kaldalt

19. detsember 2008

Kontserdiga Jõulujazzil lõpetas Euroopa-turnee Transatlantic Collective, mille koosseisus säras ka Kristjan Randalu.

Ilmaasjata ei võtnud Briti ajaleht Guardian arvustada nii siin- kui sealpool suurt lompi sündinud muusikutest koosneva TransAtlantic Collective’i uut plaati. Ja veel kiitvalt pealekauba, võrreldes bändis kaasa tegevat Eesti pianisti Kristjan Randalu koguni Chick Coreaga. Transatlantic Collective’isse kuuluvaid nelja andekat muusikut ühendab see, et kõik nad on hetkel seotud Ameerikaga. Kontsert KUMU auditooriumis oli järjekorras 38. ja ühtlasi viimane tuuril, mis Randalu & CO viinud nii Saksamaale kui Inglismaale.

Kontserdist tegi kokkuvõtte Ivo Heinloo.

Kontserdil alustuseks kõlanud saksofonist Patrick Corneliuse õhuline ballaad “Brother Gabriel” oli hea avalöök. Sellele järgnes “It’s All Right With Me” Cole Porteri sulest, mis trummar Paul Wiltgeni arranžeeringus sai põneva post-bop’liku tõlgenduse.

Plaadi nimilugu “Travelling Song” arenes tõusude ja mõõnadega suurejooneliseks pinget üles kruvivaks heliteoseks, milles ei puudunud lüüriline tahk. “Precisely Now” suubus peale bassist Michael Janischi vaimustavat sissejuhatust küllalt etteaimatavasse voolusängi. Sel aastal hukkunud Rootsi pianisti Esbjörn Svenssoni mälestuseks kõlas nukrameelne pala “Danse Triste”.

Keeruliste rütmiskeemide väljamängimisel ilmutasid Randalu, Janisch ja Wiltgen ladusat koostööd ning Randalu kasutas klaverit edukalt ka perkussiivse instrumendina. Kuigi selles kollektiivis oli Randalu pigem sideman’i rollis, jagus ka temale võimalusi kodumaisele publikule säravate soolodega taas demonstreerida oma suurepäraseid tehnilisi oskusi.

Kristjan Randalu on mitmekülgne ja alati üllatamisvõimeline muusik, kelle puhul ei tea kunagi, millise projekti või kavaga ta seekord välja tuleb. Transatlantic Collective’i esinemine täitis KUMU auditooriumi tiheda ja sisuka nüüdisjazziga, milles oli tõelist New Yorgi hõngu.