Südamlik Torsten Goods

21. aprill 2008

27aastane iiri päritolu laulja-kitarrist Torsten Goods tuleb esmakordselt Jazzkaarele, et esineda siin Estonian Dream Big Bandi sünnipäevakontserdi solistina. Samuti annab ta kaks kontserti ka oma trioga.

22. aprillil kell 18.00 Vene Teatris
Estonian Dream Big Band
feat. Torsten Goods

23. aprillil kell 19.00 Pärnu Enda Küünis
Torsten Goods – My Irish Heart

25. aprillil kell 20.00 Athena Keskuses
Torsten Goods – My Irish Heart

27aastane iiri päritolu laulja-kitarrist Torsten Goods tuleb esmakordselt Jazzkaarele, et esineda siin Estonian Dream Big Bandi sünnipäevakontserdi solistina. Samuti annab ta kaks kontserti ka oma trioga. Ühe Pärnus, Endla teatri Küünis ja teise Tartus, Athena keskuses. Tore on tõdeda, et Jazzkaarele jõuavad ka noored artistid, kes võib-olla mõne aasta pärast on juba superstaarid.

Jazzkaar vestles Torsten Goodsiga, et veidi lähemalt valgustada tema tegemisi.
Ajakirjanduses on sind nimetatud imelapseks, kuigi alustasid kitarrimänguga alles 14aastaselt. Miks nii?
Ilmselt seepärast et tegin kiireid edusamme ja juba 19-aastaselt mängisin koos selliste meistritega nagu Les Paul New Yorgis ja Bireli Lagrene Strasbourgis.

Aga muusikaga tegid tutvust palju varem?
Lapsena laulsin kirikukooris, üheksaselt hakkasin mängima klaverit, teismelisena vaimustusin rockist ning siis hakkasingi kitarri mängima. Siiski laulsin rocki kõrval ka iiri folkmuusikat, see on mulle lihtsalt nii südamelähedane. Kuigi meie kodus kuulati jazziplaate, vaimustusin sellest muusikast alles hiljem.

Kes olid sinu lemmiklauljad koolipäevil ja kellest pead nüüd lugu?
Freddie Mercury, Michael Jackson, Whitney Houston ja Metallica olid teismelisena mu lemmikud. Praegu kuulan rohkem jazzi – George Benson, Nat King Cole, Frank Sinatra vaimustavad alati, aga kuulan ka poplauljaid.

Kellega kriitikud sind võrrelnud on?
Kõige sagedamini George Bensoni kui kitarristiga. See on mulle suur au ja tegelikult ongi ta mulle kõige suuremaks eeskujuks. Võrreldud on ka Robben Fordiga, just bluusiampluaas. Minu esimest plaati, mis oli svingiv, innustas John Pizzarelli kuulamine. Vahel on mind ka Michael Bublee’ga võrreldud, kuigi ta ei mängi kitarri.

Kus oled õppinud?
2001. aastal läksin New Yorki, sealses Newschool Universitys õppisin Jack Wilkinsi, Robben Jonesi jt. juures. Külastasin ka John Scofieldi ja Jim Halli workshop‘e.

Esined erinevate koosseisudega, milline neist on praegusel momendil sinu jaoks kõige olulisem?
Esinen nii oma ansambli kui ka bigbändidega. 9 aastat tagasi alustasin Herboltzheimeri noorte bigbändist, kus mängisin kitarri. Praegu esinenen kahe tuntud kollektiiviga – HR Big Bandi ja Thilo Wolfi orkestriga, mis on saatnud soliste nagu Dianne Reeves, John Pizzarelli ja teised. Turneel käin tavaliselt kvartetiga, kontserdil teeme ikka ka duo- ja soololugusid. Eestisse tulen trioga klaver-bass-kitarr, see on siis n.ö. Nat King Cole’i tüüpi trio.

Mida võiksid oma triokaaslaste kohta öelda?
Lars Gühlcke on väga nõutud bassist erinevates ansamblites, Jan Miserre’il on oma klaveritrio. Ta lõpetas just ka oma sooloalbumi salvestamise. Elame kõik Berliinis ja oleme tuttavad oma kümme aastat ning nad on ka minu kvarteti liikmed.

Kas Iiri juured on sind ka Iirimaale esinema viinud?
Vahel ikka, kuid ausalt öeldes tahaksin seal sagedamini esineda.

Millist kava esitate Jazzkaarel?
Repertuaari tuumiku moodustavad viimase plaadi “My Irish Heart”, kuid bigbändi kontserdiks olen ka uusi lugusid ette valmistanud.

Millal valmib järgmine heliplaat?
See saabub müügile augustis. Seejärel läheme septembrist novembrini tuurile. Sellel uuel plaadil on rohkem mu oma lugusid kui eelmisel plaadil ja see kannab nimetust “1980”, mis on minu sünniaasta.

Kas jääb aega ka hobideks?
Eks ikka. Mängin korvpalli ja vaatan meelsasti gangsterifilme nagu Sopranos, Godfather, Good Fellows jt.

Kohtumiseni Jazzkaarel!