Sügisjazz: Ain Agan ja Manuel Dunkel kinkisid hingamisruumi

23. oktoober 2005

Kaunil sügiskuldsel laupäeval esines Eesti Raadio 1. stuudios rahvusvaheline jazzkoosseis, mida juhtis kitarrist Ain Agan. Loe kontserdimuljeid.

22. oktoobril Eesti Raadio 1. stuudios esinenud Eesti-Soome kvartetti juhivad Eesti poole pealt Ain Agan ning Soome poolt Manuel Dunkel, lisaks musitseerivad koosseisus Markku Ounaskari ning Mihkel Mälgand. Kvarteti liikmed on koos mänginud vaid mõne korra.

Mari Hiiemäe Jazzkaare veebist käis kuulamas.

Kvartett suhtub muusikasse tõsiselt ning reserveeritult, mis eeldab vaikset pühendunud vastuvõttu kuulajatelt. Kiirustavad helid keerlevad hiirvaikses saalis segatuna õrnemate mõtisklevamate nootidega. Pehmete saksofonihelide muretu meloodilisus julgustab kuulajaid vargsi varvast nõksutama. See on intelligentne muusika tundliku kõrvaga kuulajale, kes tahab samaaegselt aduda kõikide pillide liine.

Publiku arvamused:

Maian Kärmas (27), muusik ja raadiohääl:”Hästi meeldis, kuidas siis muidu. Pooled tuttavad ja pooled uued mängijad, põnevust jätkus. Kvartetina oli see väga hea kokkumäng selle kohta, et neil ei ole väga palju olnud võimalusi koos mängida.
Ansambel oli planeerinud seda esinemist juba aasta, aga kui palju neil reaalselt on olnud aega, et seda kava kokku panna ja ka reaalselt kokku hingata… Kavas ei saanudki midagi üllatavat olla, siit natuke ja sealt natuke ja standardeid vahepeale, see on paratamatu valik, ma arvan.
Kui vaataja pilguga vaadata, siis Eesti muusik zhestikuleerib kindlasti rohkem. Need kaks Soome muusikut tabasid üksteist väga väikeste zhestide pealt. Selleks, et kedagi eraldi esile tõsta, peaks võtma lugu loo haaval.
Ma ootan igalt kavalt alati ühte sellist lugu, mis tuleb just õigel ajahetkel, mis nivelleerib kõik ilusasti ära ja rahustab maha. Väga õigel ajahetkel tuli “Hämarik”, hea rahustav lugu, väga õigesti ajastatud. Kavas oli see pandud eelviimaseks, või kui lisalugu arvestada, siis eel-eelviimaseks. Hästi rahulik kuulamine.
Soolod andsid natuke puhkust. Kõik muusikud said näidata nii tehnilist kui vaimset kõrgpilotaazhi, aga kuulajale on vahepeal vaja väikest rahunemist. See on sama nagu heade lõhnadega või heade veinidega: vahepeal on vaja juua lonks vett vahele, hingata värsket õhku, siis saad jälle aduda õiget emotsiooni. Muusikas on täpselt samamoodi, mõni lugu peab andma hingetõmbeaega.”