Sügisjazz: Eesti Keelte muusika mõjus kui meditatsioon

20. september 2005

Ansambel Eesti Keeled räägib kuulaja hingega palju sügavamas muusikakeeles kui seda suudaks teha ükski riigikeel. Publiku arvamusi vahendab Eliis Vennik.

18. septembril esines Katariina kirikus ansambel Eesti Keeled. Publikuga vestles Eliis Vennik Jazzkaare veebitoimetusest.

Eesti Keeled räägivad eestlase hingega sügavamas muusikalises keeles kui seda on ükskõik missugune riigikeel. Kannelde, akustilise- ja elektrikitarri sürreaalselt kaunist kooslust täiendavad Riho Sibula ja Jaak Johansoni eestimaiselt karged hääled. Ette kanti, nagu ikka, tuttavlikke pärimuslikke viise ja juba pea sama folkloorseks muutunud autoriloomingut.

Tavapärasest hubasema ning soojema õhkkonnaga kirikus nautis pühapäeva pärastlõunal haruldase koosseisu imelisi helisid kuulajaskond, kelle tundlikkus ei lasknud isegi valjuhäälselt hingata enne, kui pillide viimasedki helid vaikusesse olid sumbunud. Vaikuses oleks kuulda olnud ka pisima kella tiksumist.

Publik jäi kontserdiga rahule:
Kadri ja Maris, kahekümnendates noored, endised kandlemängijad. Kadri:”Olen varemgi Eesti Keelte kontserditel käinud, väga meeldib. Selline rahulik muusika, milles on alati midagi tuttavat.”
Maris:”Basskannel oli väga hea. Oleme mõlemad kunagi kandlemänguga tegelenud, hea mängu tunneb kohe ära. Minule oli see esimene Eesti Keelte kontsert. Väga hea oli, kunagi tahaksin kindlasti veel kuulda!”

Helena(24), üliõpilane:”Ostsin just Eesti Keelte plaadi. Kontsert jättis minusse nii sügava jälje. Lähen kohe koju seda kuulama. Kuigi ega ilmselt ei anna plaati elava muusikaga võrreldagi, on siiski tore neid lugusid meenutada. Pisar tuli viimaste lugude ajal silmanurka. Muusikud olid tõeliselt pühendunud ja see positiivne energia jõudis ideaalselt ka publikuni. Vaatasin, et ümberringi muutus nii mõnelgi nägu mõtlikuks.”

Sander (31), müügijuht:”Nägin vist kuskil kohviku seinal kontserdi reklaami, ei meenugi täpsemalt, kus. Mõtlesin, et miks mitte tulla, kõik ju teada-tuntud muusikud. Lugude tekstid on vapustavad! Lihtsalt kuulad vaikselt ja mõtled omaenda mõtteid. Jaak Johanson on mulle alati muusikuna meeldinud.”

Enda, viiekümnendates koduperenaine:”Elav muusika on ikka elav muusika. Kandled on nii kena õrna häälega ja eestikeelsed laulusõnad toovad nooruse silme ette. Tore oli näha, et nii palju noori inimesi veel heast muusikast lugu peavad.”