Suri Luther Vandross

15. juuli 2005

1. juulil suri üks aegade mõjukamaid r´n´b artiste Luther Vandross. Ta oli vaid 54 aastane.

Juuli algas muusikamaailmale kurva sõnumiga – suri üks aegade mõjukamaid r´n´b artiste Luther Vandross (1951-2005). Ta oli vaid 54 aastane.Stereo88.com meenutab meie aja ühe hinnatuima laulja, helilooja ning produtsendi isikut ning karjääri.

Nagu kirjutab Washington Posti ajakirjanik Richard Harrington, kuulub Luther Vandross selliste R&B legendide hulka nagu Sam Cooke, Marvin Gaye ning Al Green. Kuigi Vandross on tuntud kui meeslaulja, ei saa teda aga võrrelda ainult eelpoolnimetatud muusikutega.

Asudes täpsemalt kuulama ning mõistma Vandrossi muusikat, tunneb selles omajagu feminiisust. Juba lapsepõlves inspireerisid teda diivad nagu Aretha Franklin ning Dionne Warwick. Võib-olla just sellepärast oli Vandrossil algul raske kuulsaks saada ning hiljem teda võimatu unustada. Naised tundsid Vandrossi muusikas ära õrnuse, haavatuse ning ebakindluse ning see tegigi temast äärmiselt hinnatud meeslaulja.

Richard Harringtonile antud intervjuus on Luther Vandross öelnud:„Naislaulja, kes tahab olla karedahääline ning veenev, läheb ja teeb oma mõtte kiiremini teoks kui meeslaulja, kes tahab olla pehme ning tundeline. See on ühiskond, nii on see üles ehitatud. Ma keeldun seda aktsepteerimast.”

Raske algus
Luther Vandross alustas elatise teenimist reklaammuusika tootmise ning taustalauljana. Just taustalauljana kohtus ta 1975ndal aastal David Bowiega, kes palus tal laulda tausta oma kontsertidel. Samuti esines ta 70ndatel koos tuntud diskogrupiga Chic. Kuigi David Bowie ennustas Vandrossile peatselt algavat edukat karjääri, siis nii see ei läinud.

Kalendris oli juba aasta 1981, Vandross oli 30aastane, kui tal õnnestus allkirjastada leping plaadifirmaga Epic. Ilmus tema esimene album „Never Too Much”, mis müüs kaks miljonit koopiat. Albumi pidi produtseerima mees aga oma raha eest. Kuid nüüd oli Luther Vandrossist saamas R&B maailma üks tähti. Tema produtsenditeeneid on vajanud näiteks Aretha Franklin, Janet Jackson, David Bowie ning kõige viimasena Beyonce.

Vandrossi muusikukarjäär langeb perioodile, mil R&B muutus aina seksistlikumaks. Kuid Luther uskus romantikasse ning jäi sellele truuks lõpuni. Tema laulud ei olnud seksist, vaid südames toimuvast – uue armastuse otsingutest, kadunud armastuse piinadest, uutest inimestest ning kartusest jääda hüljatuks. Seejuures mõjus ta siiralt.

Selline lähenemine ei aidanud Vandrossil kiiresti ning pidevalt tabelite tippu jõuda, vaid nagu ütleb soulmuusika veebileht Soundslam.com, tema tõelist väärtust mõisteti alles 90ndatel. Clive Davis, endine Columbia Records juht nimetas Luther Vandross aga kõigi aegade parimaks R&B lauljaks. Samal arvamusel oli juba 1983ndal aastal Marvin Gaye ise.

Kui muusikuid peetakse tihti seksisümboliteks ning eriline tähelepanu langeb just R&B lauljatele, siis Vandrossi ei saa selleks küll pidada. Tema tervis ning sellest tulnud heitlik imago polnud kunagi kiita.

Lapsepõlv ning tervis
Vandross sündis 1951. aastal New Yorgis. Olles teismeline ning kaaludes pea 150 kg, oli Vandross väga hüljatud. Ta ei proovinudki end esile tõsta, ta ei laulnud ei kodus, koolis ega kooris. 13aastasena kuulis ta Dionne Warwicku lugu „Anyone Who Had A Heart” ning soovis pärast seda kindlalt lauljaks saada. Astudes koori, tabas teda aga koorijuhtide karm otsus: Vandross ei tohi laulda esireas ning peab jääma varju.

Varju õnnestus tal jääda ka siis, kui stuudiotehnika 70ndatel hoogsalt arenema hakkas. Vandross sulgus stuudiopimedusse, asudes tööle reklaamiprodutsendina. Ning keegi ei teadnud, kes laulab nendes Kentucky Fried Chicken, Gino, Pepsi, Coca-Cola ning Burger King reklaamides. USA mereväele meeldis Vandrossi abil valminud kampaania sedavõrd, et otsustas mehe enda ridadesse värvata.

Hilisematel kontserditel esitas Vandross katkeid oma tuntud reklaamidest, häbenemata seda, mida ta varem tegi.

Kehakaal, täpsemalt selle väga suur kõikumine, tegi Vandrossile muret pea tearve elu. Väidetavalt on ta kehakaal langenud 50 kg võrra tervelt 13 korda. Kusjuures see kunagi ei mõjutanud tema häält.
Lisaks sellele põdes ta suhkruhaigust, millesse surid ka kaks tema sugulast ning isa. Oma isaga oli Lutheril väga tihe side. Sellele viitab ka viimaseks jäänud albumi emotsionaalne nimilugu. Luther Vandrossi isa suri, kui Luther oli alles kaheksa aastane.

Kuigi Vandross laulis terve oma karjääri armastusest, ei olnud ta ise kordagi abielus, samuti pole tal lapsi. Tema seksuaalne orientatsioon tekitas küsimusigi, kuid mees ise seda ei kommenteerinud, hoides eraelu ning töö rangelt lahus. Õnneks aktsepteerisid seda ka press ning tema austajad ning sel teemal lihtsalt ei räägitud.

Vandrossi tervis muutus oluliselt kehvemaks 2003. aasta aprillis, mil teda tabas ajurabandus. Haiglas raskes seisundis viibides toibus ta aga piisavalt, et asuda tööle uue albumi kallal. Eelmisel aastal ilmus Luther Vandrossi viimaseks jäänud album „Dance with my Father”, mida ta ise pidas väga emotsionaalseks ning oma kogemustest rääkivaks plaadiks. Plaadil teevad kaasa mitmed musta muusika suurkujud nagu Foxy Brown, Busta Rhymes, Queen Latifah ning Beyonce. Möödunud aastal premeeriti teda Vandrossi nelja Grammyga.

Albumid
Yahoo Music andmetel pärast 1981. aastal ilmunud debüüti „Never Too Much” ilmusid albumid „Forever, for Always, for Love” (1982), „Busy Body” (1983), „The Night I Fell In Love” (1985), „Give Me The Reason” (1986), „Any Love” (1988). Need kõik müüsid üle miljoni koopia.

1989. avaldas Epic Luther Vandrossi parimate lugude kogumiku „Luther Vandross… The Best of Love”, millest sai ka poppmuusika mastaapides edukas plaat. Sellelt pärit „Here and Know” sai esimeseks Vandrossi Top 10 hitiks. 1991. ilmus „Power Of Love”, millelt esikümnesse jõudsid lood „Power of Love/Love Power” ning „Don’t Want To Be A Fool”.

1992. aastal naases Vandross taas tippu. Hitiks sai duett Janet Jacksoniga, lugu filmist Mo’ Money „The Best Things in Life Are Free”. Aasta hiljem järgnes album „Never Let Me Go”, 1994ndal „Songs”, 1996ndal aastal album „This is Christmas” ning „Your Secret Love” (1997). Samal aastal ilmus ka kogumik „One Night With You: The Best of Love”. 1998. ilmus „I Know”, aastal 2000 „Smooth Love” ning omanimeline album aastal 2001.

Seosed klubimuusikaga
Kindlasti pole Vandross võõras nimi klubimuusika, eriti house-muusika tõsistele austajatele. Üks tuntuimaid on Masters at Workiga salvestatud „Are You Using Me”, mis ilmus nii plaadifirma EMI väljalaskena kui ka plaadifirma Dance Factory plaadina. Plaadi teisel poolel oli lugu „Nights in Harlem”. Klubihitiks sai ka debüütalbumi nimilugu „Never Too Much”.

Eelpoolmainitud Janet Jacksoniga valminud „The Best Things in Life Are Free” ilmutas ka plaadifirma AM:PM aastal 1995. Vinüül on varustatud ka Roger Sanchezi remixidega. 2001. aastal ilmunud „Can Heaven Wait” pakub remixi David Harnessilt.

Allikas Stereo88.com