Sutsakas sooja Kolumbia harfivõlurilt

24. aprill 2014
Siim Männik

Harf ja jazz ei ole sõnad, mis tihti ühte lausesse satuvad. Edmar Castaneda mängustiil on jõuline ja julge, muutes harfi taustapillist mitmekülgseks solistiks.

Hollandis on asutatud suisa assotsiatsioon (www.jazzharp.org), et harfi positsiooni väljaspool klassikalise muusika maailma tugevdada. Oma veebilehel loetlevad nad 34 harfimängijat üle maailma, nende seas 23. aprilli õhtul oma trioga Merepaviljonis esinenud kolumblane Edmar Castaneda. Jazz Harp Foundationi andmetel seob ta oskuslikult ladina jazzi kolumbia traditsioonilise muusikaga. Pealtnäha erilise pingutuseta suudab ta ühe käega luua madalat bassirütmi ja samal ajal mängida teisega keerukaid harmooniaid. Kui sulgeda silmad, võib lavale kujutleda kord kitarri, kord kontrabassi, kord klaveri – nii mitmekülgselt suudab ta oma energiat rakendada.

Ilmselgelt on Castanedal harfi ja muusikaga eriline suhe. Enne lugu “Jeesus Naatsaretist” räägib ta isegi minusugusele veendunud ateistile sümpaatselt oma suhtest Jumalaga läbi oma instrumendi, sellest, kuidas harfimäng on tema jaoks palve. Need laused on sama siirad kui emotsioon, millega ta pillile läheneb, kord muljudes ja rõhudes, kiskudes välja pea rokiliku saundi, siis jälle tuues õrna puudutusega esile muusikat, mille kohta parim sõna oleks ehk „sillerdav“.

Castaneda ei esinenud Jazzkaare laval aga üksi. Trummar Rodrigo Villalon teeb oma tööd hästi ja seda ilmselgelt nautides. Täiesti omaette kategooria on trombonist Marshall Gilkes. Kohati jääb mulje, et ta on võtnud nõuks ühel instrumendil ära mängida kogu puhkpilliorkestri partiid. Soolod venivad nii pikaks, et ka Castaneda tundub ootama jäävat, millal talle taas sõna antakse.

Nagu ikka, koosneb elu väikestest vahvatest seikadest. Lisalooks kardina tagant taas lavale ilmudes oli bändiga liitunud neljaski muusik. Castaneda tutvustas suupillimängijat kui oma head sõpra, kellega just juhuslikult kokku põrkas. See ei tulnud üllatusena mitte ainult publikule, vaid ka korraldusmeeskonnale, kel läks veidi aega, et selgitada välja: tegu oli Gregoire Maret‘ga, kes esineb koos Cassandra Wilsoniga reedel Nokia kontserdimajas. Igatahes aitas tõeline virtuoos panna kontserdile meeleoluka punkti.

Ehkki väljas oli jahe, sattus Castaneda esinemine Jazzkaarel omamoodi suvisele päevale. Pärast teda astus lavale Mali lauljatar Fatoumata Diawara, kelle muusika oli sama soe kui kogu ta olek. Tegelikult oleks mõlemaid artiste tahtnud näha vähem akadeemilises ja tantsulisemas õhkkonnas, siis vast ei oleks isegi kangete kontidega eestlased suutnud end paigal hoida. Nüüd saime aga sutsaka sooja südamesse, et päris suve tulekuni vastu pidada.

 

Edmar Castaneda Trio

23. aprillil 2014 kell 18.00 Merepaviljonis

Koosseis:

Edmar Castaneda – harf

Marshall Gilkes – tromboon

Rodrigo Villalon – trummid