TAAVI KERIKMÄE ELEKTROAKUSTILISED KÕNELUSED

24. märts 2016
Mariliis Rannama

20. märtsil toimunud Taavi Kerikmäe kontsert kandis vägagi tabavalt pealkirja „Duod“. Nagu Kerikmäe ise selgitas, oli kontserdi pealkirjaks “Duod” just seetõttu, et muusik ei ole oma instrumendiga mängides kunagi üksi – pilli ning muusiku, aga ka selle koostöö tulemi ja publiku vahel on pidev dialoog, mis kannab edasi helist rohkematki. Sel põneval kontserdil-tutvumisõhtul kutsuti publik seltskonda, mille pisut müstiliste kõnelustega oli kõigil au liituda.

 

Kumu auditooriumi laval näiliselt üksi seistes tutvustas Taavi Kerikmäe publikule oma instrumentidest helipartnereid, mis ühel või teisel moel teda tegemistes suunanud on. Daxophone ning teremin oma inimhäält meenutava heliga täitsid ruumi pisut filmiliku meeleoluga, samas kui osad instrumendid kostitasid kohalviibijaid hektiliste rütmipuhangute või allumatuna näivate vilinatega. Eksperimentaalmuusika ning elektroonilise süvamuusika austajad leidsid Kerikmäe kontserdil ilmselt paljugi tuttavlikku. Kuid kui prepareeritud klaverit on Jazzkaarel korduvalt laval näha olnud, siis moodulsüntesaator ning erinevad heligeneraatorid just iga muusiku pillipagasisse ei kuulu.

 

Juba 20. sajandi keskel kirjeldas helilooja ja mitmete elektrooniliste instrumentide leiutaja Raymond Scott, et elektrooniliste instrumentide puhul saab rääkida inimese ning instrumendi vahelisest koostööst. Scott, kelle elutöö viljaks olid nii suuremõõtmeline süntesaator Elektroonium kui ka mitmed rütmimodulaatorid, paistis oma kaasaegsete seas silma novaatorliku lähenemise populariseerijana, mis ka tänasel päeval oma põnevust ja uudsust kaotanud ei ole. Pisut omanäoliste instrumentide kasutamine on oma olemuselt alati otsiv ja mänguline – see on suhe, milles muusik sõna otseses mõttes mängib oma pilliga – pilliga, mis ei ole kunagi päris hästi allutatav, vaid pigem kapriisne ja iseteadlik olend.

 

Eksperimentaalsete instrumentide ja tehnikatega käib kaasas teatav müstika – kuulaja näeb harva, mis vahendeid on muusik kasutanud oma pilli prepareerimiseks; elektronmuusika puhul jääb publikule pahatihti segaseks, mis ikkagi toimub juhtmerägastikus enne helide paiskumist audiosfääri. Ühelt poolt võib ju arutleda, kas ongi üldse kontserdikülastaja asi mõista muusiku ning tema instrumendi vahelist tööprotsessi, teisalt sulgeb nende kaunite hetkede müstifitseerimine kuulajale uksed instrumendi kui eraldiseisva iseloomuga subjekti ees. Selles mõttes saab Kerikmäe „Duosid“ pidada tõeliselt põnevaks ettevõtmiseks – see oli südamlikult aus jutustus ühe ning teise pilli jõudmisest Kerikmäe ellu, nende omapäraste instrumentide kasutusvõimalustest ning kiiksudest. Kerikmäe improvisatsiooniline suhtlus oma duopartneritega oli vahetu ja sundimatu, kontsert ise kirjeldavalt õpetlik.

 

Taavi Kerikmäe „Duod“
Kumu auditoorimumis 20. märtsil 2016
Koosseis:
Taavi Kerikmäe
klaver, sämplerid, süntesaator, daxophone, teremin

 

Vaata kontserdi fotosid siit.