Tabasalu jazzfestivali teine päev pakkus mitmekülgse valiku mahedalt suvist muusikat eriilmelistelt koosseisudelt. Tipphetked olid EDBB ja Hinkuse päralt.
Tabasalu jazzfestivali võiks loomult pidada koduseks meelelahutusürituseks, kuhu kogunevad nii jazzigurmaanid kui ka lihtsalt mõnusalt aega veetvad pered. Festivali toimumispaik Tabasalu keskväljakul näitab korraldajate soovi eemalduda pealinna melust, et viia head muusikat ka väiksematesse Eesti paikadesse. Vaatamata vihmasele ilmale külastas teisel päeval 16. juulil festivali suur hulk inimesi, kinnitab Kater Kasemägi Jazzkaare veebitoimetusest.
Päeva sissejuhatuseks esines Haapsalu Big Band Aarne Õunapuu juhatusel. Jazzorkestri solist on Veronika Tamm. Nende muusika oli mõeldud laiale publikule, kuna esitati lihtsat ja arusaadavat traditsioonilist jazzi. Kahjuks ei saa publiku arvamusest eriti rääkida, kuna vähesed inimesed olid festivalipäeva esimeseks kontserdiks kohale tulnud.
Hispaania verd muusikat tutvustas Hispaania-Rootsi päritolu koosseis nimega Flamenco en Vivo. Gruppi kuuluvad laulja Rogelio de Badajoz Duran, tantsija Maximo „El Moskito“ Martin ning kitarristid Patrik Bonnet-Jaramillo ning Johan „Manantial“ Moberg.
Nende muusika pani inimesed kirglikult kaasa elama. Võimalik, et osa esituse ilust peitus meessoost flamenkotantsijas, kes väljendas muusikat laval väga kirglikus tantsus. Laulja üllatas suure hääle ulatusega. Hispaanlaste temperament avaldus ka kitarristide nobedas pillisõrmitsuses.
Publikul oli võimalus näha Soome parimatest mängijatest koosnevat bändi The Bronsons koos Soome ühe väljapaistavama noorema põlvkonna saksofonisti Manuel Dunkeliga. Bändi kuulusid hammondorelit mängiv Mikko Helevä, kitarrist Sami Linna ning trummar Teppo Mäkynen.
Koosseisu muusika üheks iseloomujooneks oli hammond-oreli omapärane elektrooniline kõla. Saksofonimäng oli hüplev, kuid samas sujuv. Oma loo “Big Brother” mängisid muusikud kergusega, millele lisasid natuke gruuvilist maitset. Üldpilt jäi svingiv ja tantsuline, kuid neid ei saa nimetada päris tavalise klubijazzi esindajateks.
Mõnusa öise meeleolu lõi eestimaine Hinkus koos Maarja-Liis Ilusaga. Eestlastele juba teada-tuntud Hinkus tuli ja esines omas elemendis, lastes inimestel puhata natuke keerukamatest jazzipaladest. Juba sel ajal oli märgata nõksuvaid jalgu ja üksikuid “muusikast toituvaid” inimesi.
Ürituse kulminatsiooni algus oli ootusärev. Publik võttis Estonian Dream Big Band´i ja tõmmu lauljaari Deborah Brown´i soojalt vastu. Nende esinemise vältel oli tunne nagu kõik eelnev oleks olnud soojendus tõelisele tähele, kes säras vihmas. Nimelt oli selleks ajaks taevas paotanud luugid korralikuks vihmasajuks. Deborah Brown´i hääl paelus maheduse kastmes kuulajate meeli. Tema hääles oli kuulda elukogemuste pagasit.
Brown oli see, kes murdis õhtu jooksul esimese ja viimasena eestlaste arguse tantsu lüüa. EDBB nautis omavahelist koostööd: suur koosseis mängis pingeliselt, kuid samas kergusega, eriti soolode ajal.
Loodetavasti läksid Tabasalu jazzfestivali kuulajad koju uute emotsioonidega. Neid oli võimalik koguda ainult kahe päeva jooksul, 15. ja 16. juulil. Suur kiitus ürituse korraldajale Kalev Konsale, kes juba kuuendat korda suutis tuua Tabasallu jazzilikku õhku.