Tabasalu Jazz: Tafenau tegi päikseloojangu muusikat

19. juuli 2005

Raivo Tafenau uus bossaprojekt avas 15. juulil Rannamõisa kirikus Tabasalu jazzfestivali.

15. juuli õhtupoolikul kogunesid inimesed Rannamõisa kirikusse. Põhjuseks oli Raivo Tafenau projekt koos Riho Sibulaga, milles tegid kaasa Tanel Ruben trummidel, Mart Soo kitarril ning külaline Soomest Mikko Helevä, kes mängis hammond-orelit. Suvisel õhtul poleksi saanud teha midagi paremat kui nautida päikeseloojangu sarnast muusikat.

Tabasalu jazzifestivali avakontserdil käis Katre Kasemägi (17a)Jazzkaare veebitoimetusest.

Lubatud bossanovaliku muusikaga alustati juba esimeses loos. Tanel Rubeni soolo meenutas aafrika trummide jõulisi rütme. Riho Sibul kähisev hääl harmoneerus oktav kõrgemat mänginud hommond-oreliga. Harva esineva hammondi elektrooniline orelilaadne heli andis koosseisu muusikale teise kõla. Mart Soo elektrikitarr kõlas kogu kontserdi vältel geniaalselt. Talle sobisid free-jazzilikud ja keerukamaid palad, mida oli kavas ka tol õhtul.

Võib arvata, et bossanovad on rahustavad, kuid Rannamõisa kirikus toimunud kontserdi puhul saab rääkida vaid ergastavalt mõjuvast muusikast. Ei oskagi öelda, kas seda tegi Raivo Tafenau ise või kontserdipaik, mis lõi teatud õhkonna muusika esitamiseks ning nautimiseks.

Hiljem nõustus ka Raivo Tafenau minu arvamusega:”Kontsert Rannamõisa kirikus oli pisut eriline küll ning seda just laval valitsenud sissepoole energia poolest. Ja uskuge mind, kui esimest korda koos musitseeriv ansambel tunnetab muusikat nagu üks mees, lavaline orkestratsioon ja dünaamika toimivad, siis see teeb meeled ülevaks küll. Olen kontserdiga peaaegu rahul.”

Kuulata sai nii tuttavaid kui ka vähemtuntud lugusid. Valik oli ilmastikule ja õhus olevale tundestikule vastav – „Sky Blue“ ja „It Has Too Be You“ näiteks. Kiitust väärib eestikeelsete laulude valik, kuigi neid oli vaid kaks. Kahju, et loo „Esimene lumi“ refrääni sõnad kadusid lihtsalt teiste instrumentide muusika vahele. Teine eestikeelne lugu „Üksi“, mis oli ühtlasi ka kontserdi viimane lugu, oli kontserdi kulminatsioon. See ütles kontserdi hingest kõik. Muusikud tulid kokku, et pakkuda inimesetele suvele vastavat mahedat muusikat.

Ei saanudki loota ilma eelnevalt esile toodud imepisikeste apsudega kontserti, kuna sellise koosseisuga ansambel musitseeris publikule alles esimest korda. Kui on teada, kuidas mõjus muusika juba esimesel korral, siis ei oska öelda, kui hea võib olla näiteks viies kontsert. See annab vaid lootust, et millestki heast võib tulla tulevikus midagi veel paremat.