Talvejazzi kevadekuulutajad laulsid Kumus lastelaule

06. märts 2014
Marje Ingel

Märtsikuu esimesel päeval Kadriorus jalutanu võis linnulaulu asemel nautida kodumaise vokaalansambli JazzIn Sisters kontserti. Kumu auditooriumis käis kuulatamas Jazzkaare veebireporter Marje Ingel.

Ilusad laulud, puhas intonatsioon ja hästi kokkusobivad hääled – mida võiks ühelt vokaalgrupilt kontserdil veel tahta. JazzIn Sisters esitas spetsiaalselt ansamblile seatud lastelaule, mis oma armsuselt sobisid lauljate vanusega, noorte täiskasvanutena paistsid neil plikaea mälestused veel värskelt meeles olevat. Kui kõlas esimese laulu refrään „Ei Muriga saa mängida“, õhkus nende vallatut lustimist publikussegi, ning ka bassist Janno Trumpi ladina-ameerikalik seade Kustas Kikerpuu „Võilillest“ andis etteastele hoogu.

 

Esitajate puhul võibki miinuseks lugeda vahest ainult kohatist liigset ujedust või esinemispalavikku, mis näis kõige rängemalt tabavat üht madalamate häälte lauljatest, Vivi Maari. Vahel, kui järg lugu sisse juhatada tema kätte jõudis, kippusid tal sõnad otsa saama. Teised lauljad tõttasid pausi täitma veel enne selle tekkimist ja kõrvaldasid kohmetu vaikuse ohu vaat et liigsegi agarusega. Küllap aidanuks kohmetust ennetada särtsakamate seadete veelgi suurem osakaal kavas, aga kuna arranžeerijatele olid ilmselt jäetud vabad käed, peegeldasid nende seaded eelkõige autorite endi olemust. Lisaks „Võilille“, „Mina oma Muriga“, „Kati karu“ ning „Jorupill Jonni“ seadeile oli üks meeldejäävamaid veel „Nuku hällilaulu“ arranžeering, millele oli Kirke Karja kohati andnud lausa koraaliliku kõla. Huvitav oleks kuulda sama seadet mingite muude saatepillide osalusel, võibolla sobiks klaverile lisaks seda esitama isegi orel või harmoonium. Seekordsel kontserdil polnud eri tämbreid seadetes kuigi palju kuulda, vaid üht laulu kaunistas saksofoni vaskne kõla. Huvitavamate võtetena oli „Jorupill Jonni“ seades kasutatud reggae stilistikat ning Siim Aimla seatud laulus „Karvast sõpra oodates“ kaanonit.

 

Kontserdil kuuldud seadeis võinuks vokaali kasutamine olla nüansirikkam: eri häältes võinuks olla kohati eri rütme, püüdlikult pidevale mitmehäälsusele olnuks värskenduseks ka unisoonis lõigud ning ühe või teise vokalisti soolokatked. Ehk tulenesid need puudused sellest, et paljud seadjad on ise instrumentalistid? Vokaalimprovisatsiooni kasutati samuti vaid ühes loos. Juhul, kui noored lauljad end improviseerides veel kindlalt ei tunne, oleks saanud ju soolod eelnevalt välja mõelda ja paberile panna. Tõele au andes ei kostnud närveerimine laulmisest küll sugugi välja, veidi lihvimist vajaks vaid publikuga suhtlemine, aga küllap sujub seegi lavakogemuste lisandudes järjest paremini. Edaspidi julgustaksin vokaalinelikut rohkem katsetama ja oma nägu otsima.

 

JazzIn Sisters Kumu auditooriumis 1. märtsil 2014 kell 16

 

Marit Kiiker – laul

Maris Aljaste – laul

Vivi Maar – laul

Viveli Maar – laul

Mathei Florea – klahvpillid

Janno Trump – bass

Ahto Abner – trummid

Üllatusesineja Keio Vutt – saksofon