Tanel Ruben Quintet

15. märts 2011

Nõnda orgaanilist koostööd, nagu Voorandi ja Rubeni vahel, on laulja ja instrumentalisti puhul harva leida – tundub, et Rubeni muusika ja Voorandi tekstid koos isikupärase esitusmaneeriga, väärivad teineteist ja klapivad hästi kokku.

Nõnda orgaanilist koostööd, nagu Voorandi ja Rubeni vahel, on laulja ja instrumentalisti puhul harva leida – tundub, et Rubeni muusika ja Voorandi tekstid koos isikupärase esitusmaneeriga, väärivad teineteist ja klapivad hästi kokku. Just nende kahe muusiku nägu on ehk kõige rohkem Rubeni kvinteti uus plaat, kuigi Ÿülejäänud muusikud – Kristjan Randalu, Raivo Tafenau, Taavo Remmel– annavad oma parima, olles ka ise parimate loovmuusikute seast. Ja ikkagi, tagasi tulles Kadri Voorandi juurde, tema lai emotsionaalne ja vokaaltehniline skaala, haaravad laulutekstid, mis sobituvad jazzi keeruliste meloodiatega, teevad lauljatarist kindlasti ühe erilisema muusiku, kes Eesti jazzi esindanud. Voorandi julge häälekasutus ja avali lavaolek kas lummavad või hirmutavad – ükskõikseks ei saa selline naine jätta.Rubeni tänane muusikavalik on aga justnimelt laiaspektriline – mahedast jazzist poprockini välja ja isegi mõni kild sotsiaalst punki.Pala “Päästja morse” vajab küll kuulamiseks kõvemat närvi, kes vastu ei pea, võib nupule vajutades kuulata järgnevat, heakõlalist lugu “Ainult südamega näed hästi”

Just siis, kui oled rõõmustanud ja harjunud, et eesti keel nii hästi tõsise jazzi konteksti sobib, tuleb paariks looks appi inglise keel. Kuigi korrektne, ei kõneta see siiski nõnda, kui emakeel. Samas on inglise keeles laulmine ikkagi arusaadav – meie keelekeskond on on liiga väike ja nõnda kvaliteetsed projektid peavad oskama ka “rahvusvaheliselt suhelda”. Väga äratuntavalt “randalulikud” on Kristjan Randalu mõttetihedad krõbenäppude – soolod, heas mõttes turvaliselt mõjuvad Raivo Tafenau ikka kvaliteetsed saksofonihelid. Viimane lugu “Väsinud vana”/”Country Sam” kõlab traditsiooniliselt ja mõnusalt tuttavlikult, Taavo Remmeli sügav kontrabass on ainuõigeks punktipanijaks taolisele meeleolule. Rubeni eesmärk – et muusika kõlaks värskelt, huvitavalt ja üllatavalt, on täidetud ja kui 36 minutit plaadikuulamist tundub lühike, saab veel vaadata videot ning muidugi on kontserdile tulijate jaoks soolod alati pikemad.

Hedvig Hansoni kirjutatud arvustus on ilmunud ajalehes Postimees.