Tango ümbersünd Jõulujazzil

16. detsember 2013
MARJE INGEL

Akordionist Jaak Lutsoja tango-sõbralikkusest andsid varem aimu üksikud palad tema erinevatel plaatidel, koostöös lauljatar Kersti Ala-Murriga valmis sel suvel aga terve helikandja Astor Piazzolla loominguga. Sama albumi materjali esitati ka Jõulujazzi kontserdil 5. detsembril Kumu Auditooriumis. Kontserdi muljetest kirjutab Marje Ingel. 

 

 

 

Argentiina tangomeistri Astor Piazzolla looming kuulub küllap iga endast lugupidava kaasaegse akordionimängija muusikalisse pagasisse – kui mitte repertuaari, siis kuulamisvaramusse ikka. Eestis on argentiina tangot viimasel ajal mänginud Villu Veski ja Tiit Kalluste, lüües kampa koguni Astor Piazzolla pojapoja Daniel „Pipi“ Piazzollaga. Akordionit teise pillina mängiv saksofonist Raivo Tafenau on kallimaks pidanud Argentiina naabermaa Brasiilia bossarütme ning Henn Rebase repertuaarist ei meenu samuti esimese hooga tangosid. 

 

Tangot mängiva ansambli kohta üsna iseäraliku instrumentide valikuga kvintett koosnes ühtlasi eesti tippmuusikutest. Mõistagi oli nende etteaste kõrgetasemeline ning, otsustades Jaak Lutsoja kvinteti hiljutise eduka Euroopa kontsertreisi põhjal, pakub ilmselt huvi ka väljaspool Eestit. Ma ei tea, kui palju vajasid esitatud palad konkreetse koosseisu jaoks ümber seadmist, kuid need kõlasid igal juhul kaasaegselt. Iseäranis meeldis mulle laul „Ciudades“ (eesti k. „Linnad“), mille helipilt oli vahest kõige vähem tangolik ja kõige lähedasem nüüdis-süvamuusikale või isegi rockile. Üks õnnestunumaid sooritusi oli see ka Kersti Ala-Murrilt, kes klassikalise koolitusega lauljana siin oma tausta hüljata suutis ja jõulisemat, otsesemat, pigem levimuusika kaanonist pärit häälekasutust demonstreeris. Küllap on see isikliku maitse küsimus, aga minus tekitasid võõrastust läbinisti klassikalise vokaalvõttestikuga ja kaetud hääletooniga lauldud tangod. Oleksin eelistanud seda, kui lauljatar oleks nö kahe jalaga üle piiri astunud ja kõik laulud tervenisti populaarmuusikale omase häälekasutusega laulnud. Sama trikiga sai ju hiljuti hakkama samuti klassikalise koolitusega Iris Oja koos UMA ansambliga jazzmuusikat esitades ja plaadistades.

 

Instrumentaalselt poolelt üllatas Jaak Lutsoja kvintett tavapärasest tublisti kiiremas tempos mängitud versiooniga „Libertangost“, mis on Piazzolla üks tuntumaid palu. Küllap oli see nii mõnelgi kuulajal kõrvus, Piazzollast endast teatakse aga usutavasti palju vähem. Kersti Ala-Murr täitis lünka huvitava infoga Piazzolla haipüügi-kirest ja tema lootusest surra just Buenos Aireses. 

 

Seejärel saabus aeg viimaseks looks, mis polnudki tango, vaid lõpuvalss – või uue alguse valss, sest teksti autor kõnetas seal Ameerikat, paludes tollel uuesti sündida hispaaniakeelsena.

 

Tango sündis selle kontserdiprojekti käigus samuti ümber – mitte küll eestikeelsena, kuid eesti muusikute vahendatuna, haarates endasse uusi instrumente ja kõlasid ka maailmamuusikast.

 

Jaak Lutsoja Quintet ja Kersti Ala-Murr 5. detsembril kell 19 Kumu Auditooriumis

Koosseis:

Kersti Ala-Murr – laul

Jaak Lutsoja – akordion

Meelis Vind – bassklarnet

Virgo Sillamaa – kitarr

Taavo Remmel – kontrabass

Arno Kalbus – tablad