Kontserdikaja: Teisipäev: Stenson-Melvin-Krokfors pakkus klassikat

27. aprill 2005

Teisipäeva õhtul pakkusid klassikalisemat lähenemist jazzile Bobo Stenson, Brian Melvin, Uffe Krokfors. Loe, mida publik nende esinemisest arvas.

26. aprilli õhtul esines Sakala Keskuses trio Senson-Melvin-Krokfors, pakkudes publikule pisut elitaarsemat jazzielamust. Tegemist oli kahtlemata äärmiselt professionaalse jazzikooslusega, kus noodikirja jälgimisele suurt tähelepanu ei pööratud. Tähelepanuväärne on kindlasti seegi, et see koosseis andis teisipäeval esimese täispika kontserdi. Sakala Keskuse suur saal jäi taolise intiimsemat sorti kontserdi jaoks ehk pisut suureks ja kõledaks, kuid sooja elamuse said kuulajad sellegipoolest. Hoolimata sellest, et triol enne kontserti koos harjutamiseks just palju mahti ei olnud – elatakse siiski enamasti eri kontinentidel – mõjus nende musitseerimine vanade sõprade taaskohtumisena, kus sõnu polegi vaja, vaid suhted loksuvad paika esimeste taktidega. Seda, mis arvas publik Bobo Stensoni klaverimängust, Brian Melvini trummisoolodest ja Uffe Krokforsi bassikeelest käisid uurimas Mari Hiiemäe ja Anneli Lepp. Saima (69), pensionär ja Karl-Robert (6): „Kontrabassimängija oli üle kõige! Väga tubli mees. Ja veel kui osav. Vahepeal ma juba kartsin, et tal põimuvad sõrmed keeltega segamini ja ta kohe-kohe karjatab üle saali. Karl ütles, et see mees läheb vist pilli sisse. Tõesti, väga võimas oli. Mulle tundus ka vahepeal, kui pillimäng eriti kiireks läks, et hiigel-instrument haarab kohe muusiku endasse.” Valmar (28), lihtne jazzikummardaja: Mulle meeldib muidu avangardsem jazz. Intensiivsem, pealetükkivam, nõudlikum. Kuidagi tühjaks jäi see kontsert minu jaoks. Oleks tahtnud sellist muusikat, mis kas paneb sind tahtma saalist lahkuda, kuna on nii pealetükkivalt intensiivne või siis sellist, mis ei luba isegi parima sõbraga (naine välja arvatud – kes seda jõuab pärast kodus ära kuulata) juttu ajada, sest kogu aeg on põnev, just muusikalises mõttes. See kontsert oli pigem selline meeldiv äraolemine, aga ei midagi erilist. Vihasem esitus oleks võinud olla. lõpupoole läks iseenesest elavamaks, aga siiski polnud päris see Minu kontsert. Karin (40), riigiametnik: „Selline harju keskmine, muud ei oskagi öelda. Ma pole iseenesest suurem asi kõrvaga ka, seepärast ootasin rohkem sellist showd vast. Trummide dialoog oli päris lahe. Huvitav lähenemine vähemalt. Ei noh, täitsa mõnus oli tegelikult.” Madli (14) ja Kadri (14), õpilased: „Väga meeldis trummimängija. Mängime mõlemad klaverit, üks kuuendat ja teine seitsmendat aastat. Kooli kaudu oli võimalus valida kolm sooduspiletiga kontserti Jazzkaarele ja me valisime üheks selle.” Sten (18), abiturient ja Tõnis (18), abiturient: „Tore oli see, kuidas trummisoolode pealt mindi lugude peale üle. Ilus koostöö, keegi ei domineeri, midagi polnud ülearu. Me ainult jazzi kuulajad küll ei ole, maitse on seinast seina, aga jazz on esimese viie stiili hulgas. Rahulik muusika, pole nii agressiivne. Trio on juba leidnud selle, mida nad tahavad, teised alles otsivad.