The Dynamite Vikings

15. aprill 2008

The Dynamite Vikings´i maailm on 21. sajandi maailm, kus Shakespeare ja Hamlet on jätkuvalt moes, kuid tundmatuseni metamorfeerunud kujul.

Natuke nihestatud on see maailm, kus Jaak Sooäär koos oma sõprade Thommy Anderssoni ja Karsten Mathiesseniga ühisnimetuse Dynamite Vikings all juba kümnendat aastat tegutseb. 21. sajandi maailm, kus Shakespeare ja Hamlet on jätkuvalt moes, kuid tundmatuseni metamorfeerunud kujul. “Meaning of the Party” on triol juba kolmas album. Järjekordne üllitis, mida Dynamite Vikingsi fännid, ja neid ei ole kuulu järgi mitte vähe, pikisilmi on oodanud.

Dynamite Vikings on Eesti ja küllap ka põhjamaade džässis laiemalt fenomen, keda on ikka seostatud ekstreemsuse, uudsuse ja värskusega. Piisab kas või pilgu heitmisest viimastel aastatel siinsamas Jazzkaare veebis selle bändi kohta kirjutatud artiklite pealkirjadele: “Dynamite Vikings pakkus ootamatusi igas ajahetkes”, “Von Krahli baaris kärgatas dünamiit” jne.

Jaak Sooääre iseloomustuseks piisab, kui öelda, et teda on nähtud kitarri mängimas nii pesulõksude kui CD-ümbristega ja mõlema puhul on tulemus olnud ikka võrdselt nauditav. Kõik, mis on ebatraditsiooniline ja peavooluga pahuksis, saab Sooääre ja Dynamite Vikingsi poolt avastatud ja päevavalgele tiritud. Energianivoo püsib ühtlaselt kõrgel, olgu siis tegemist raju roki või lüürilise meditatsiooniga. Nende kahe äärmuse piiril mängivad viikingid väga osavalt.

Sooääre, Anderssoni ja Mathieseni kõrval on plaadi neljandaks peategelaseks live-elektroonika, mille kohalolu plaadil lugude kaupa edasi liikudes muutub aina tajutavamaks. Eraldi esiletõstmist väärib pala “Getting Closer”, mis kujutab endast liikumist aina intensiivistuva pinge poole kuni kõlapilt muutub peaaegu kaunilt sümfooniliseks ning elektroonika ütleb hauataguse atmosfääri loomisel rohkem kui sõna sekka. Nagu ka pealkirjast võiks oletada, tähendab see millelegi/kellelegi, Suurele ja Nimetamatule lähemale jõudmist. Ent vaevalt saab illusioon kättesaamisest tekkida, kui see Miski juba kaugeneb ja muusika vaibub.

Kui plaadilt põhjamaalaslikku enesessesüüvimist otsida, siis võib-olla kõige rohkem leiab seda kohast, kus Andersson pala “Meeting Possibility” esimese minuti jooksul poognaga kirglikult kontrabassi saeb, ent nagu Dynamite Vikingsi puhul tavaks, suubub siingi kõik hullumeelsesse lõbususse. Miskit ei tohi hetkekski liiga tõsiselt võtta, tundub olevat bändi sõnum. Seda iseenesest väga positiivset sõnumit on nad juba tükk aega levitanud ning levitavad loodetavasti ka edaspidi.

Autor Ivo Heinloo

The Dynamite Vikings:
Jaak Sooäär – kitarr, live-elektroonika, hääl
Thommy Andersson – kontrabass, live-elektroonika, hääl
Karsten Mathiesen – trummid, live-elektroonika, hääl