Kontserdikaja: The Flying Picketsi popmuusika töötlused võitsid publiku

01. oktoober 2006

The Flying Pickets võlus publikut haarava showga ja põnevate seadetega igapäevast tuntud poplugudele.

28. septembril kogunes Rock Cafe´sse pea täismaja a capella laulu huvilisi, et kaasa elada briti vokaalkvinteti The Flying Pickets ligi paaritunnisele kontserdile. Tuntud viisid põnevates seadetes ning ansambli raugematult innukas lavashow haaras publiku kaasa õõtsuma ja ümisema juba esimestest lugudest.

Publikuga vestlesid Katre Pilvinski ja Mari Hiiemäe.

Kaido (32), ärimees:“Väga meeldis. Üle tüki aja selline orgasmilähedane muusika. Mina ei teadnud neist enne suurt midagi, aga väga positiivne bänd oli. Lavashow oli minimaalne, mis sai olla, aga see, mis tehti, oli tehtud väga hästi. Väheste vahendite suur efekt, mikrivahetus näiteks – nii sünkroonis ja mõjuv. Muusika ise oli ehe, elurõõmus ja hästi-hästi positiivne.”

Mariann (25), telekunstnik:“Polnud ammu sellist head kontsertit kuulanud. Väga energiat andev ja positiivne elamus oli. Ma pole muusikainimene, aga tundus, et vokaaltehniliselt oli see pigem väga hea kui keskpärane.”

Lembit (50), ehituse juht “Mina olen The Flying Picketsi ammune austaja. Mul on nende plaadid olemas. Nad on jätkuvalt head. Olen neid lava pealt ka enne kuulanud, kõige parem kontsert oli Estonias aastal 2002. Minu arust on nad muutunud. Seekordne kava oli natuke liiga ühetooniline. Oleks võinud olla vaheldusrikkam. Lõpp läks siiski päris heaks. Nende muusika on energiline, kakofooniline ja nooruslik. Neil on kindlasti omad hitid, mis hästi peale lähevad ja neist on ka erienvaid kavereid tehtud. Arvan, et nende muusika pole mitte väga suurele publikule mõeldud. See on ikka väga kindel seltskond, kes siia tuleb ja seda naudib. Ma usun, et juhuslikku publikut oli siin väga vähe.
Algul mul oli väike skepsis esinemiskoha, Rock Café suhtes. Ma arvasin, et nad on liiga soliidsed selle lava jaoks, aga tegelikult nad just sobisid siia oma seekordse kavaga.”

Leelo (40), liisingutöötaja: “Meeldis ikka. Käin a cappella bände ikka kuulamas võimaluse korral.”

Avo (38), ürituste korraldaja:“Väga head muljed olid. Itaallane oli väga hea, see triibulise pluusiga. Suur poiss oli ka väga hea. Evergreen muusika, mida vist teavad kõik, pole siin midagi rasket ja keerulist. Superemotsioon, väga positiivne.”

Erik Arro (40), kirjastaja:“Väga hea, väga võimas oli. See paks mees oli väga võimsa häälega. Kõik olid väga head, raske on kedagi esile tuua. Esinemises oli kõike, rockist ja koorilaulust kuni striptiisini välja, kõik oli esindatud. Universaalsed Briti poissmehed, ma usun, et enamus neist olid veel vabad. Seda oli nende käitumisest näha. Must poiss oli küll kindlasti veel vaba.
Varem polnud kuulnud neid kunagi. Väga hea ja võimas kontsert oli.”

Anne (41), psühholoog:“Kohapeal oli emotsioon, aga ma arvan, et kui ma siit õhtul ära lähen, siis seda emotsiooni enam pole. Publikut tõmbasid nad kaasa väga hästi, publikuga manipuleerimine oli väga hea. Triibulise särgiga mees meeldis, tema meenutas segu Kärmasest ja Mihkel Mutist, tagasihoidlik teistega võrreldes, teised ehk pakkusid liiga üle. Mustal mehel oli liikumine hästi plastiline.”

Villu (29), programmeerija: “Meeldis väga hea hääle kasutus, milles oli palju erinevaid nüansse ja varjundeid. Samuti meeldis, et bänd oskab publiku kaasa elama panna. Töötlused olid väga head, mulle meeldis kõige rohkem Police’i Roxanne.”

Enel Jaadla (37), raamatupidaja: “Robbie Willamsi laul “Let Me Entertain You” oli väga hea. Olen bändi vana fänn, juba 80nendatest. Aastaid tagasi käisin neid ka Estonia kontserdisaalis vaatamas. See polnud parem ega halvem, oli lihtsalt teistmoodi. Repertuaar oli teine, näiteks seal polnud Williamsi lugu… Muidu jazzi kuulamas ei käi, aga hea meel, et Jazzkaar nad siia tõi.”

Natalja:“Kõik meeldis väga. Mitmekesine repertuaarivalik oli hea, aegalased ja kiired lood ning eriti meeldisid kaverid. Vahva oli, kui kaks poissi tantsisid kõhutantsu.”

Ivi (50), Tallinna Tehnikaülikooli inglise keele õppejõud:”Olen teist korda The Flying Picketsi kontserdil. Pärast nende kontserti Estonia kontserdisaalis ostsin endale bändi CD, käisin seda ekstra otsimas. Olen ka tütre neid kuulama õpetanud. Bändil on väga hea muusikatunnetus, nad on profid. Kuid paistab, et eestlastele on siiski võõras pealesurutud plaksutamine.
Esmamuljet ei saa kaks korda jätta ning seekord on nende riietus, stiil muutunud noortepärasemaks, tõenäoliselt üritati sulanduda Rock Cafe interjööri. Kaverid meeldivad – paistis, et publikule meeldib rohkem kuulata, kui kaasa plaksutada. Meie publik saab hästi aru inglise keelest ning oskab sellele hästi reageerida. Samuti on meie publik alati sensitiivne ehk tundlik, ekstra arusaaja – tabab ära pausid ja muud detailid. Seda on näha, et Eesti publik teab muusikat –Anne Erm on meid hästi koolitanud.”

Ingrid (16), õpilane (Ivi tütar):”Olen selle muusikaga üles kasvanud, kuid arvan, et nad oleksid mulle paremini Sakala keskuses meeldinud.”

Margo (34), koorilaulja ja turundusspetsialist:”Müts maha keerukate seadete esitamise ees. Nende muusika oli ju pealtnäha kerge, aga tegelikult ikka paras pähkel. Kui sinna juurde veel mõelda nende läbimõeldud ja samuti keerukas lavaliikumine, siis pole muud öelda kui et väga vinge bänd. Mehed on väga heas füüsilises vormis, suurepärase häälematerjaliga. Minu koorilaulja kõrv tabas küll vahepeal kokku kõlamises kahtlasi hetki, harmooniad tundusid mustad, aga see on niisuguse live-esinemise puhul tavaline. Seda juhtub absoluutselt kõigil ja polegi oluline. Emotsioon, mida lauljad publikusse andsid oli ikka fantastiline!”