The Real Group – tõeline tase vokaalmuusikas

16. jaanuar 2008

A capella kvintett The Real Group võlus publikut põnevate seadetega tuntud popphittidest. Loe Marge Lumisalu arvustust.

Maailma üks tunnustatumaid a`capella ansambleid The Real Group Roostist lõpetas pühapäeval 13. jaanuaril Pärnu kontserdimajas toimunud meeleoluka etteastega oma seekordse külaskäigu Eestisse, vahendab Marge Lumisalu. Kolmel eelneval õhtul said tasemel vokaalmuusikast osa Tallinna, Jõhvi ja Tartu kontsertidel käinud.

22 aastat samas koosseisus – imetlusväärne meeskonnatöö
The Real Group`i kava oli üles ehitatud väga meisterlikult, pakkudes fännidele nii äratundmisrõõmu endiste aegade hittidest kui ka näidates uute põnevate lugudega, et nad on siiani vaimukad, loovad ja kõrgetasemelised. Kaheosalise kava esimene pool sisaldas peamiselt ansambliliikmete endi loodud palu, milles oli kohta nii kaunitele meloodiatele, huvitavatele ja meeldivalt keerulistele arranžeeringutele kui ka eriilmelistele solistidele.

Kogu ansambel koosnebki väga võimekatest muusikutest, kes igaüks suudaks tõenäoliselt vabalt teha karjääri ka solisti või instrumentalistina. Varsti pea veerandsaja aasta jooksul lugematule hulgale kuulajaskonnale vokaalmuusika kõrgtaset pakkunud The Real Grupp (loodud 1984.a) seob endas viite endist koolikaaslast Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias õppimise ajast, kellest neli – Katarina Henryson (alt), Anders Edenroth (tenor), Peder Karlsson (bariton) ja Anders Jalkeus (bass) jätkavad siiani Real Groupi ridades.

Ainult kvinteti viies liige, sopran Johanna Nyström on liitunud hiljem, olles küll juba 13 aastat ansambli naislauljatele vajadusel asendajaks, kuid täieõiguslikuks Real Group`i liikmeks sai ta alles 2007. aasta algusest, mil senine sopran Margareta Bengtson otsustas tõsisemalt tegelema hakata soololaulja karjääriga ja lahkus The Real Gruopist.

Laval energiast ja elurõõmust pakatavaid lauljaid vaadates ei ütleks aga kuidagi, et tegu on juba soliidses keskeas olevate inimestega. Kui siis ehk ainult baritonile ja bassile pakuks, et nad on tõesti juba üle neljakümnesed. Teised olid aga lisaks suurepärasele häälevalitsemisele, füüsilisele vormile ja väljanägemisele, sopran kõigele lisaks ka silmnähtavalt lapseootel, väga reipad ja nooruslikud.

Imetlusväärne oli, kuidas nii sopran kui ka alt laulsid ühtmoodi vabalt nii madalaid kui ka uskumatult kõrgeid noote. Tenoril oli aga kohati käes suisa kaks mikrofoni, mida ta mängleva kergusega kordamööda kasutas – üks soololaulu ja teine beat box`i jaoks. Erilist imetlust väärib aga kindlasti ka ansambli isiklik helitehnik Jan Apelholm, kes suutis kogu selle keerulise helipildi veatult kuulajateni tuua.

Kavas nii Mozart, Ellington kui ka Britney Spearsi megahitid
Kontserdi teine osa tõi lisaks tavakssaanud kostüümidevahetusele kaasa ka huvitavaid töötlusi nii klassikast (nt Mozarti 40. sümfooniast) kui ka džässist ja popi vallast. The Real Group`i esituses kõlas näiteks Britney Spearsi kunagine menuhitt „Ups, I Did It Again” päris huvitavalt, soolopartiid laulis selles muide bass. Paistis, et Rootsi heliloojate ja produtsentide menulugudest koostatud põimiku esitusega tahtsidki The Real Group`i liikmed tõestada, et pea iga loo annab esitada huvitavalt, olgu selleks siis Britney Spearsi, Backstreet Boys`i või kelle iganes pophitid.

Kõige sügavama mulje jättis kogu kontserdist aga hoopis rahvamuusikahõnguline ja mitte just eriti realgroupilik Peder Karlssoni pala „Gota”, mis olevat loodud mõjutatuna Fääri saarte kaunist loodusest ja sealsetest inimestest.

Kontserdi lõppedes ei olnud saalitäis publikut ovatsioonidega kitsi, mille vastutasuks esitas kvintett ka kaks lisalugu. Kontserdilt lahkudes jäi fuajees silma mitmeid äraseletatud ilmetega tuntud lauluõpetajaid ja ka noori soliste, kes leidsid kuuldust ja kogetust kindlasti palju mõtlemisainet ning inspiratsiooni. Heliplaate aga mingil põhjusel kaasa osta ei saanud – võib-olla olid need eelnevatel kontserdipäevadel juba kõik ära ostetud?! Seega ei jää huvilistel muud üle, kui sammud plaadipoodide poole seada.

Marge Lumisalu artikkel ilmus 16. jaanuari Pärnu Postimehes.