Kontserdikaja: Tommy Emmanuel: kümnest punktist sada!

20. mai 2007

17. mail andis Kumu auditooriumis kaks väljamüüdud kontserti Austraalia kitarrist Tommy Emmanuel. Loe Mari Hiiemäe ning publiku muljeid.

Austraalia imekitarrist Tommy Emmanueli topeltkontserdil Kumu auditooriumis võis publiku hulgas näha hulganisti kodumaiseid muusikuid, kes kõik legendaarse mehe live-esinemist kuulama olid tulnud. Kontserdil viibis ka Mari Hiiemäe, kes vahendab oma muljeid ning vestlusi kuulajatega.

Kuna Emmanuel andis kaks kontserti ühte jutti, tekkis hetk, kui järgnevale kontserdile minejad esimeselt tulijatega kohtusid. Need, kes kontserti juba kuulnud, said võimaluse saabunud sõbrad värske vaimustusega üle kallata. Kumu õu oli täis erutatud suminat, kus igaüks üritas kellelegi selgeks teha, mis Emmanueli mängus ikkagi nii köitvat on.

Kitarrist, kelle sõrmeosavusele on vähe võrdseid terves maailmas, õigustas talle pandud imemehe ootusi küllaga. Muusiku ülikiirelt liikuvad sõrmed rääkisid selget keelt tehnilisest meisterlikkusest, põiklemine erinevate stiilikategooriate vahel vihjas laiale haardele. Emmanueli unikaalne ja ülikiire kitarrikeelte sõrmitsemise oskus sai tugevalt toonitatud rütmitaustaga, milleks muusik kasutas sedasama kitarri, mis tal parajasti käes oli.

Mees näitas ennast ka lauljana. Sama palju kui oli kavas instrumentaalpalasid, oli ka laule, valdavalt vesternispektri kantrilugusid.

Emmanuelist õhkus uhkust ja naudingut sellest, mida ta laval tegi. Rohkem kui viiekümneaastaselt mõjus ta laval jätkuvalt noorusliku ja krutskilisena. Ühtviisi nautis ta publiku jahmatamist nii kitarrivõimaluste kui võimenduse ja elektroonikaga eksperimenteerides, nii laulja kui löökpillimängijana.

Emmanuel ei peljanud sisse tuua publikule tuttavaid teemasid. Beatles´i-teemaline popurrii kõlas emmanuellikus kuues rikkaliku ja värskena. Judy Garlandi loos “Somewhere over the Rainbow” lisas meister külluslikult maskeeritud põhimeloodiale iga meloodianoodi kohta vähemalt kümme sekundeerivat heli.

Publik arvab:
Urmas Kahk, endine Mr Lawrence´i kitarrist: “Kui võtta emotsiooni 10 punkti skaalas, siis jääb kümnest kirjeldamiseks väheks, sada kümnest paneks. Sellist kitarrigeeniust pole Eestis varem nähtud. Midagi nii fantastilist kirjeldada ei saagi, see on kirjeldamatu. Vaid paar korda elus saab nii võimast elamust saada kontserdist. Seda näeb ka publikust, kes siia on tulnud. Kõik on väga suured muusikud Eesti mastaabis. Kõik ju teavad teda. Ma usun, et igaüks räägib sellest kontserdist täpselt sama juttu.”

Angela Aak, kitarrist:”Väga vinge. Ma olen näinud mingit tema DVD-salvestust, seal tõi ta palju sisse tuntud teemasid improviseerimise keskele. Täna tuli siin kõike. Kõike mida ta oskab. Ütleksin, et Tommy Emmanuel on sama hea löökriistamängija kui kitarrist. Tehniliselt on ta võimeline ette kandma peaaegu kõike.
Usun, et tema lugudevalik on väga-väga lai. Inimestel on tohutult hea meel tunda ära näiteks biitlite lugusid, mida ta neile ka ette viskas. Tuntud loo mängimisel paistab see tehniline külg eriti hästi. See on lausa super. Mulle väga-väga meeldis kogu tema show. Tema olek oli ameerikalikult vaba.”

Pääru (18), õpilane, ja Karl (16), õpilane:“Vapustav, mida kõike on võimalik kitarriga teha. Osad lood olid sellised, kus ta kasutas kitarri ainult nagu löökinstrumenti. Mulle meeldisid need lood, kus ta kitarritehniliselt kõige paremini välja paistis. Väga mitmekülgne mees, lood seinast seina. Väga vinge. Väga osav. Tuleb enda kitarriiidolid teise pilguga üle vaadata.”