Väljavõtteid meediakajastustest

11. mai 2015

Meenutame selleaastast Jazzkaart fotogaleriide, videode ja reporterite kirjatükkidega. Palju leiate meie kodulehelt ning siin on välja toodud ka mujal meedias ilmunud arvamusi. 

Vaadake videosid siit

„Just Eesti oma muusikutel on käesoleva aasta Jazzkaarel kanda toekas roll. Peale on kasvanud järgmine põlvkond põnevaid tegijaid – noori, kuid juba praegu arvestatava lavakogemusega muusikuid. Selles mõttes on Jazzkaar tänuväärt üritus, et pakub lava ja publikut ka Eesti oma artistidele ja annab hea läbilõike sellest, mis meie enda džässielus toimub.”

Priit Pruul, EPL

***

„Tundub, et Jazzkaar on leidnud endale ideaalse toimumispaiga Telliskivi Loomelinnaku areaali näol, mille industriaalne trendikus on kohandatud mugavaks äraolemispaigaks koos avarate saalide ja baaridega, kust parimal juhul ei pääse tulema enne hilisõhtut.”

Erkki Tero, ERR

***

„Ma vaatan neid Jazzkaare inimesi mingis mõttes nagu friike. Kõige paremas mõttes. Ma olen vist ise ka paras talumatu friik ja kummalise hää vaimuga kohad tõmbavad selliseid kokku – seda enam, et seekord ka koht töötas. Telliskivi esimest korda säärase Jazzkaare keskmena, ühtse festivalialana, olgu ta päälegi muidu siuke hipsteripesa, hipsterihuudi serval, aga sääl saab täitsa inimese asju ka teha.”

„Jazzkaar on siuke hingepesa, uitamise-olemise koht, üks kõige parem koht. Mulle meeldib, et kuigi see on paisund suureks, ei ole see muutunud ülbeks-kõrgiks-elitaarseks.”

„Ma hakkan järgmise aasta Jazzkaart ootama, see tähendab, ega ma oota, mingid teistmoodi loomingulised patakad said laetud ja nüüd tuleb omi asju teha, aga paar mõtet, mida ise selle ilusa hulluse raames ette võtta, juba idanevad.”

Jürgen Rooste, ERR 

***

„Nii kaua, kui ma tean Ingridit, on ta teinud tööd. Ja mitte mossis näoga ikke vedajana, vaid iseenesest mõistetavana tunduva vajaduse soovil olla liikumises. Naeratus näol, andekus… no ma ei tea, kus see inimeses täpsemalt pesitseb. Ingrid Lukase esimene album „We need to repeat“ (2009) oli rõõmustav ja värskendav avastus. Teine album „Silver secrets” (2011) andis teada sihikindlast artistist, kes pole „ühe albumi liblikas”. Ingridi kolmas album „Demimonde” (2015) on oodatud ja oodatult teistsugune. Järgmisesugune ja väga hea! Ei hakka mitte kirjedamagi, mida see album muusikaliselt sisaldab. See oleks sama hea, kui kanda üle raadios varjuteatri etendust. Poole pealt. 

/—/ Mul ei ole mitte mingisugustki informatsiooni, miks albumi esitluskontserdid ei oleks pidanud toimuma Jazzkaarel. Jazzkaar on just õige koht ning Ingrid Lukase albumi „Demimonde” esitlus tänavuse muusikapeo üheks tähelepanuväärseks sündmuseks.” 

„On olnud tähtsaid ja väga tähtsaid, suuri ja väga suuri projekte, on nominatsioone ja ovatsioone. Aga need ei maksa suurt midagi. Vaid hetke kestvas olevikus on see muusikule suur rõõm. Aga juba järgmisel hetkel on kõik minevik. Muusik elab tulevikus. Kui ta muidugi on muusik!”

Lauri Saatpalu, ERR

***

„2015. aasta Jazzkaare see osa, mille tunnistajaks ma ise olin, kinnitas minu jaoks taaskord, et Tallinnas toimuv festival on Ida-Euroopa regiooni jaoks ülioluline. Festival, mis toob parimat jazzi Eesti pealinna ja ei pelga eksperimenteerida uute stiilidega ega karda ka ise kunstiliselt areneda. Minu festivalipäevade ja ühtlasi ka kogu kevade olulisteks lemmikuteks said Mathias Eick, Caecilie Norby ja Lars Danielson, eesti bändidest Heavy Beauty ja Carrot Lights. Ja kuigi ma pole rokifänn, oli Magma esinemine justkui ajamasinaga rännak minevikuaastaisse, kus rokkmuusika oli veel loov, leidlik ja siiras. Uhkusega sain ka ise Jazzkaare programmis kaasa lüüa, andes multimeedialoengu Narva Muusikakolledžis teemal “Ristteel. Jazz idast, 21. sajand”. On väga oluline, et festival toob muusikasündmused paljudesse Eesti linnadesse.”

Kirill Moshkow, jazz.ru peatoimetaja

***

„Jazzkaare toimumine Telliskivi Loomelinnakus oli õige valik – uuest asukohast sai energiaga laetud, kaasaegne ja menukas festivalipaik. Jazzkaare programm oli tugev ja rikkalik nagu alati, sel aastal kõlas just Eesti muusikutelt põnevamat muusikat kui iial enne.“

Tom Conrad, JazzTimes